Umbes 80 cm kõrguseks kasvav valge sinep (Sinapis alba) on üheaastane kareda varrega rohttaim. Rohelised lehed on sulglõhised, hõredalt karedakarvased. Õied on kuldkollased ja asetsevad kobarais. Ümarad kollakad seemned paiknevad piklikus, karvakestega kaetud kõdras.

Valge sinepi kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemne võib külvata juba varakevadel avamaale. Tõusmed tärkavad 4-6 päeva pärast. Kui külv sai tihe, pole sest suurt lugu, sest hiljem, harvendamise käigus järele jäänud noored taimed sobivad suurepäraselt kevadiste toorsalatite maitsestamiseks. Kui eesmärgiks on vaid salatitaimena kasvatamine, pole harvendamine nii oluline. Harvendamata ja tiheda seisuga taimedelt saadaksegi mahlakamad lehekesed. Küll aga on harvendamine oluline, kui soovitakse saada hiljem korralik seemnesaak.

Sinepile meeldib kasvada keskmise või kõrge toitainetesisaldusega parasniisketel muldadel. Eelistatuim oleks päikseline kasvukoht. Kuival ajal vajab korraliku seemnesaagi saamiseks regulaarset kastmist.

Sinepitaim
Õitsema hakkab valge sinep juuni lõpus. Juuli lõpus muutuvad sinepivarred ja neil paiknevad kõdrad kollaseks. Koristusküpseks saavad seemned augustis. Siis lõigatakse kõdrad koos vartega ettevaatlikult maha ja seotakse kimpu ning jäetakse varjulisse kohta järelkuivama. Et seemned maha ei pudeneks, tuleks kimbu alla seada mõni nõu või paber. Kuivad seemned vabastatakse kõtradest, tuulatakse ning hoitakse jahedas ja kuivas õhukindlalt suletuna.

Sinepit teatakse ja kasutatakse juba aastatuhandeid nii maitse- kui ravimtaimena. Sinepist on abi mao- ja soolevaevuste korral, samuti aitab ta hingamisteede hädade korral. Sinep on antibakteriaalse toimega, parandab verevarustust, tõstab isu ja soodustab seedimist.