Hariliku tähtaniisipuu kodumaa on Lõuna-Hiina ja Põhja-Vietnam. Seal tuntakse seda juba üle 3000 aasta. Tänapäeval kasvatatakse tähtaniisipuud veel ka Kambodžas, Laoses, Jaapanis ja Filipiinidel.

See igihaljas puu kasvab kuni 8 m kõrguseks ja tema eluiga on üle 100 aasta. Alates seitsmendast aastast kannab ta punakaspruune, korkjalt puiseid tähekujulisi kogukukkurvilju, milles on kastanpruunid ja läikivad, umbes 8 mm suurused seemned. Üks puu annab aastas kuni 40 kg vilju. Pärast koristamist lastakse viljadel päikese käes kuivada ja need kaotavad kuni ¾ oma esialgsest kaalust. Tähtaniisis on rikkalikult eeterlikke õlisid, eriti anetooli ehk aniisikamprit.

MÜTOLOOGIAST. Inglise meresõitja ning piraat Sir Thomas Cavendish olla 9. septembril 1588 tähtaniisi Filipiinidelt Plymouth`i kaasa toonud. Euroopalikus köögis võeti see kasutusele Vene tsaaride õukonnas teevürtsina alles 17. sajandil. Botaaniline nimi Illicinum tuleneb ladinakeelsest sõnast illicere, mida võiks tõlkida ahvatluse või ligimeelitamisena.

RAVIMINA. Tähtaniisi võib närida pärast sööki seedimise kergendamiseks ja hingeõhu parandamiseks. Pidavat aitama ka puhituste, köha ja bronhiidi vastu.

KASUTAMINE. Hiina köögis maitsestatakse tähtaniisiga sealiha, parti ja hane. Euroopas kasutatakse seda piparkookides, ploomi- ja pirnikompotis ja magustoitudes, aga ka jõulutees ja hõõgveinis. Õli kasutatakse ka aniisiõli asemel pagaritoodetes ja maiustustes, jäätises ja liköörides.

KOKA NIPID. Pange tükk tähtaniisi kana või pardi sisse, see annab neile magusa vürtsise aroomi. Tähtaniisi saab edukalt kombineerida ingveri, kaneeli, nelgi, pipra ja sojakastmega.

Allikas: "Vürtsileksikon", Maalehe Raamat

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena