Kurgisorte on kaubandusvõrgus müügil suures valikus. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljade osakonna juhataja Ingrid Benderi sõnul sobivad avamaale hästi iseviljuvad väikeseviljalised varased hübriidsordid, mis ei erine oluliselt saagikuse ega maitseomaduste poolest. Üldiselt on hübriidsordid haiguskindlamad, kui tavalised sordid.

Valida saab sileda või näsalise koorega sortidest 'Adam' F1, 'Alex' F1, 'Davista' F1, 'Dirigent' F1, 'Dolomit' F1, 'Melodi' F1, 'Wilma' F1, 'Vokal' F1 või mõni muu nimetus.

Eestis aretatud kurgisorte müügil ei ole. Bender märkis, et Eestis on aretatud möödunud sajandi keskel mõned kurgisordid, kuid need ei saavutanud erilist populaarsust. "Kurgi aretustöö on keeruline protsess. Sordiaretus üldiselt on väga töömahukas ja iga uue sordi valmimine võtab keskmiselt 10-15 aastat aega," selgitas ta. "Seetõttu on Jõgeval köögiviljadest aretustöö käimas veel ainult aedherne ja tomatiga."

Bender lisas, et lõunapoolse päritoluga kurgisordid sobivad hästi Eesti tingimustesse, seetõttu pole ka otsest vajadust kurgiaretuse järele.

Seemnete valimisel tasub eelistada tuntud firmade toodangut (näiteks RIJK ZWAAN jt). Kindlasti jälgida seemnepaki kehtivuse aega, mis peab igale väikepakile märgitud olema.

Taimede valimisel eelistada kasseti- või potitaimi. Kurgi juured on õrnad ja seetõttu on hea, kui neid ümberistutamisel ettevaatlikult kohelda. Mitmesugused juurepõletikud on kurgil väga levinud ja seetõttu tuleb taimede valimisel vaadata, et juurekaelal (mullapinnal olev varre osa) oleks terve, sellel ei tohi tumenenud laike olla.
 
Kurgi kasvatamiseks on sobiv õhu- ja toitainetrikas muld (kasvusubstraat). Kurk eelistab sooja tuulte eest varjatud kasvukohta ja sooja mulda. Kasta sooja veega.