Lai tiigiserv - vaeva vähe, silmarõõmu kauaks
Sissejuhatuseks meenutan seda, kuidas mu ellu tulid vesiroosid. Olin nelikümmend aastat tagasi Türil lillelaadal. Linnas jalutades märkasin ühes aias tiiki, mis oli täis roosasid vesiroose. Läksin ligemale imetlema ilu, mida polnud elus varem kohanud. Majast tuli välja peremees, kes küsis lahkelt, et kas tahad ka endale sellist vesiroosi.
Muidugi ei ütelnud ma sarnasest pakkumisest ära. Peremees õngitses tiigist juurika välja ja lõi sellest labidaga vaksapikkuse tüki minule. Maksin viis rubla, mis oli tollal umbes pudeli viina raha.
Kuna sel ajal ei osanud keegi unistadagi spetsiaalsest tiigikilest, mida tänapäeval kasutatakse, kaevasin meetrisügavuse augu, kuhu sobitasin plekist kasti mahutavusega ligi 2000 liitrit. Lasksin selle vett täis ja panin hinnalise juurikatükikese potiga vee alla kasvama.
Vesiroos kosus väga ruttu ja hakkas õisi kandma. Igal kevadel poolitasin juurika ja andsin ka sõpradele “seemne”. Vesiroose on tiigis mugavam kasvatada avaustega anumas, sest siis on lihtne taim paljundamise jaoks veest välja tõsta.
Tiigitegu on tänapäeval lihtne
Nüüd on ajad muutunud ning tiigi rajamine lihtne ja odav.
Tuleb kaevata 50–60 cm sügavune kaldus seintega süvend, läbimõõt vähemalt meeter. Süvendi serv tehke 10–20 cm sügavuselt madalam. Mida laiem see madalam osa on, seda ilusam. Sinna saab istutada veetaimi, mida leiab kõikjalt jõgede ja järvede äärest: varsakapju, võhumõõku, soovõhkasid (mida rahvasuus kutsutakse jõekalladeks) jne. Valik on rikkalik.
Vesiroos armastab palju päikest, sellepärast püüdke leida talle aias lõunasse avanev koht. Veesilma põhjapoolsesse serva võib panna kasvama hundinuiasid, kalmuseid, kõrkjaid, luga.
Minu kaunid “roosid” ei vaja kastmist ega talveks katmist. Nad talvituvad tiigis ning kevadel mai lõpul hakkavad end juba näitama.
Ilus ja mugav hooldada
Sageli ümbritsevad inimesed oma aiatiigi suuremate ja väiksemate maakividega. Selline ääris on küll kena, aga kuidas seda hooldada? Umbrohi trügib ju paratamatult kivide vahele ning seda on välja kitkumas või murukääridega lõikamas käia tülikas ja aeganõudev.
Mina soovitan teha hoopis praktilisema tiigiserva. Kui tiigisüvend ja madalam rant on valmis ja kilega kaetud, siis kaevake ümber kalda veel umbes 30 cm laiune ja 5 cm sügavune süvis. Katke see tugeva paksu musta kilega, selle peale pange peenem killustik. Maakivid sättige “turvatsooni” veepoolsesse serva. Nüüd võib lasta muruniidukiga nagu nalja ja tiigi serv saab vaevata korrastatud.