Torni sõnul on viimasel ajal aina rohkem moes ka vaid nn muruteede niitmine, lastes käiguteede ümber kasvaval taimestikul sirguda kõrgeks ja lillemuru sarnaseks. „Sellist kõrget muru niidetakse vaid korra-kaks aastas,“ ütleb aednik. Peale silmailu pakkumise on selline muruhoolitsus ka rahakotisõbralik, sest Torni väitel on muruniitmine kõige kulukam haljastustöö.
Muruniiduk

Abiks aeraator

Kadrioru pargis läheb niitmishooaeg lahti ilmselt mais, sest muru hakkab kasvama siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on vähemalt viis plusskraadi.

Enne esimest niitmist soovitab aednik muru metallrehaga hoolikalt üle riisuda. See õhustab pinnast ning eemaldab kulu ja sammalt. Laisem või suurema muruplatsiga (üle paarisaja ruutmeetri) aednik kasutab selleks tööks aeraatorit (tuntud ka samblaeemaldajana). Tolle bensiinimootoriga masina terad eemaldavad kulu, sambla ja umbrohu ning õhustavad-kobestavad natuke ka mulla pealiskihti, pannes muru kohe kevadest paremini kasvama.

Aeraatori ostmisest või rentimisest pole pääsu siis, kui muru kipub ohtralt sammalduma. „Sammal on märk sellest, et muld on kokku vajunud ja murutaimed ei saa enam hästi hingata. Samuti võib häda olla selles, et muru saab liiga vähe päikest ning maa on puu- ja põõsajuuri täis kasvanud,“ selgitab aednik.

Lisaks põhjustavad samblakasvu muru vähene väetamine, liigniiskus ja liiga happeline muld. Sammalt saab kuivatada-suretada ka kemikaalidega, kuid see on võitlus kõigest tagajärje, mitte põhjusega, sest muld jääb ikka tihkeks ning õhku vähe läbi laskvaks.

Muruniitmine on tervisesport

Murutaimede vastu kõige sõbralikum on aedniku kinnitusel trummelniiduk, mis lõikab kõrred-lehed kenasti läbi, mitte ei purusta neid sarnaselt mootorniiduki pöörleva teraga. Purustav toime süveneb siis, kui tera on nüri. Mootorniiduki omanikul soovitab Torn muru mitte väga madalaks pügada, piisavalt sageli niidukitera teritada ning niita võimalikult madalate mootoripööretega.

Millist niidukit siiski eelistada – trummelteraga käsiniidukit, käsitsi lükatavat või vedavate ratastega mootorniidukit või hoopis murutraktorit?

„Palju määrab rahakott ja individuaalne eelistus – käsiniidukiga niitmine on näiteks füüsiliselt kasulik,“ nendib Räpina Aianduskooli aiatöömasinate kasutamise õpetaja Aivo Pedosk.

Stokkeri Tööriistakeskus soovitab mootorniiduki puhul sobitada niidulaius muruplatsi pindalaga. 200ruutmeetrise muruväljaku niitmiseks piisab 32cm niidulaiusega masinast, 500–1000ruutmeetrise muru puhul peaks eelistama 40–48cm töölaiusega ning 1500 ruutmeetri puhul 45–53cm töölaiusega niidukit. Veel suurema muruvälja omanik võiks aga juba kaaluda murutraktori ostmist. Kui aga on plaanis muru niita suhteliselt harva või võtta seda kui tervisesporti, mitte tüütut kohustust, võib piisata ka soovitatust väiksemast-odavamast niidumasinast.

Sisepõlemis- ja elektrimootoriga niiduki vahel valides leidub mõlemal nii plusse kui miinuseid. Esimene teeb rohkem müra, kuid on suures aias hõlpsam kasutada, sest kogu aeg ei pea silma peal hoidma toitejuhtmel. Elekterniiduk tahab aga vähem hooldust ning töötab vaiksemalt.
Pedoski kinnitusel tasuks mootorniiduki ostmisel valida mitmekülgne masin, mis suudab niidetu kokku koguda, küljelt välja paisata ja ka peenestada ehk multšida. „Koguriga niidukil võiksid olla vedavad rattad, sest täis kogurikotiga niidukit on raske lükata,“ lisab ta.

Tihe muru vajab vikatit või trimmerit

Kevadel esimest niidet tehes peaks niidetu kindlasti kokku koguma ja kompostihunnikusse viima, sest niidetud muru sekka satub ka vanu puulehti, oksi ja muud prügi. „Ka mõne järgmise kevadniite võiks teha koguriga,“ ütleb ta.

Suvel on tark tegu aga niidetu multšida ehk lasta niidukil peenestatud rohi muruväljakule laiali külvata, sest multš aitab murul niiskust säilitada ja ka väetab seda. „Sügisvihmaga hakkab muru taas hoogsamalt kasvama. Siis peaks pikema rohu jälle kokku koguma ning komposti viima või kasutama niiduki külgväljaviset ja niidetu kokku riisuma,“ õpetab Pedosk.

„Muruniiduk on arvestatud töötama mootori täispööretel ning tihedast murust see muidu jagu ei saagi. Suvel kuivaga hõredat muru niites tasub aga gaasi järele anda. Siis tekib vähem tolmu, mis hakkab mootori õhufiltrit ummistama,“ soovitab õpetaja.

Kui rohi on nii kõrgeks kasvanud, et niiduki jõud sellele enam peale ei hakka, peaks kätte võtma vikati. Kes vikatiga niita ei oska või jaksa, saab selle töö tehtud ka trimmeriga. „Trimmeriga peaks niitma ketta, mitte jõhviga, sest viimane purustab taimi liigselt. Ja töövõtted olgu samuti õiged.
Murutrimmer

Kasutama peaks seljatoega trimmeritrakse ning need olgu parajaks reguleeritud, et töö liiga koormav poleks. Niites olgu selg sirge! Niitekaar tuleks hoida lühem kui vikatiga,“ toonitab Pedosk.
Vana heinamaasiilu või muud sellist mättalist maad muruväljakuks kujundades kipub nii mõnigi kasutama mootorniidukit, mille teraga püütakse pinnast ka siluda, purustades mättaid ja konarusi, nii et muld lendab. Selline töö muudab niidukitera ruttu nüriks ning võib selle ka kõveraks väänata. Kõverast terast tekkiv vibratsioon mõjub niidukile ja selle mootorile hävitavalt.

„Niisugune maalapp tuleks ikkagi üles künda, umbrohi hävitada, maa tasandada silumisplaadi ja/või kultivaatoriga ning siis külvata muruseeme, sest heina ja muud sellist niites paiskab niiduk umbrohuseemned laiali,“ ütleb Pedosk.

Terita, õlita, puhasta

Kui mootorita trummelniiduk tahab vaid puhastamist ja aeg-ajalt õlitamist, siis mootorniidukiga on tööd rohkem. Vähemalt korra aastas peaks mootoris õli vahetama, lisaks hoolitsema õhufiltri ning silindri jahutusribide puhtuse eest ja käivitusraskuste tekkides vahetama-puhastama süüteküünla. Pikapeale võib jukerdama hakata ka karburaator, eriti siis, kui niidukisse pikaks ajaks jäänud bensiin seal vaigustuma hakkab.

Kogu aeg peaks pilgu peal hoidma niiduki teral. See peab olema õigesti teritatud, kuid mitte žileti sarnaseks ihutud. Tera nürinemisest annavad märku niidetud murukõrte rebitud otsad. Tera peab olema ka õigesti paigaldatud ning vigastusteta, sest vastasel juhul ei niida niiduk korralikult ja hakkab vibreerima, mis mõjub hävitavalt mootorile ja laagritele.

Niiduki peaks pärast niitmist nätskest murumassist alati puhastama. Vastasel juhul võib teraskere läbi roostetada kõigest aasta-paariga.