Õigel ajal koristatud kaalikas säilib kevadeni

Vana kultuurtaim kaalikas on väärtuslik juurköögivili, mis sisaldab rohkelt mineraalaineid ja vitamiine. Võrrelduna teiste juurköögiviljadega on temas märkimisväärne kogus C-vitamiini (kuni 40mg/100g), mille kaod säilitamisel on minimaalsed.

Et väärtuslikku kaalikat oleks võtta ka kevadel, tuleb teda õigeaegselt koristada ja ületalve säilitada.

* Kaalika koristamist alustatakse tavaliselt septembri keskel, enne esimesi suuri öökülmi. Juurviljad, mis on külma saanud, säilivad halvemini.

* Koristusküpsetel kaalikatel on alumised lehed koltunud, pealmine kooreosa aga korgistunud.

* Võimalusel valida juurviljade koristamiseks kuiv ja päikseline päev.

* Ülesvõetud juurviljad puhastatakse koort vigastamata suuremast mullast. Seejärel lõigatakse maha lehevarred nii, et alles jääks vaid 1-1,5cm pikkused tüükad. Ära lõigatakse ka kaalika peajuur.

* Enne keldrisse viimist lastakse juurviljadel varju all taheneda ning seejärel sorteeritakse.

* Ületalve säilitamiseks valitakse keskmise suurusega juurviljad, mis on terved ja vigastamata. Liiga suured või väikesed ning vigastatud juurviljad ei säili hästi ning need tarvitatakse esmajärjekorras. Halvasti säilivad ka ülekasvanud kaalikad.

* Jahedas (temp 0...+1ºC), niiskepoolses (õhuniiskust 90-95%) keldris säilib kaalikas suheliselt hästi kuni kevadeni. Soojas ja kuivas keldris kipub kaalikas juba poole talve peale kuivama. Et hoida niiskust, võib kaalikad pakkida suurtesse kilekottidesse või kilega vooderdatud kastidesse.

* Kaalikaid võib edukalt ka sügavkülmutada eraldi või segus teiste köögiviljadega. Sügavkülmutamiseks sobivad hästi näiteks need kaalikad, mis keldris hoiustamiseks mingil põhjusel (nt vigastatud, liiga suured, ülekasvanud) ei sobi.