1. Alustage puude ja põõsaste lõikamisega. Esmalt külmakindlad põõsad, mis lehtivad esimesena, siis külmakindlad puud ja lõpuks külmaõrnad taimed. Oodake viimastega, kuni pungad paisuma hakkavad, siis on näha, milline oks on külmavõetud, milline elus.

2. Ärge lõigake kevadel õitsvaid puid-põõsaid. Nii naksate õienupud ära ja kogu ilu jääb nägemata. Lõigata ei tohi ka tugeva kevadise mahlavooluga taimi, nagu kased ja vahtrad. Sellega teete neile enam kahju kui kasu.

3. Ajatage oksi. Kui olete siiski mingil põhjusel sunnitud kevadel õitsvaid puid-põõsaid lõikama, ärge visake naksatud oksi ära. Need sobivad suurepäraselt ajatamiseks. Sama hästi kõlbavad selleks ka viljapuude, eriti luuviljaliste oksad.
Kirsiõied

4. Tehke esimesed kevadkülvid. Suvelilledest alustage begooniate ja lobeeliatega, köögiviljadest tomati ja paprikaga. Köögiviljade külvipeensused leiate hästi üles Leopold Meensalu raamatust „Peenralt potti“.
  
5. Pikeerige tärganud taimed aegsasti. Parim aeg selleks on siis, kui on ilmunud esimesed pärislehed. Liiga kaua kooskasvanud taimed venivad välja, on nõrgad ning haigustele vastuvõtlikud.

6. Puhastage aia veesilmad. Pärast jää sulamist on selleks õige aeg, sest niipea, kui vesi soojeneb, hakkavad mullusel kõdul arenema vetikad. Nõnda häirite ka kõige vähem vee-elukaid, kes pole veel oma talvituspaikadest lahkunud.

7. Lõigake maha talveks peenardele jäänud püsikute ja kõrreliste varred. Seda tehke siis, kui lund enam ei ole, kuid maa on veel külmunud. Siis ei jää peenardele sügavaid jälgi ning uued võrsed pääsevad vabalt tärkama.

8. Eemaldage talvekate kevadistelt sibullilledelt. Kui lasete varase tärkamisega sibullilledel läbi katteks pandud kuuseokste kasvada, on viimaseid hiljem raske taimi vigastamata eemaldada.

9. Vaadake üle oma kasvuhoone. Asendage talve jooksul purunenud klaasid. Hävitada tuleb kõik kasvumajja jäänud taimejäätmed, kinnitusnöörid, taimetoed. Neil võivad talvituda kahjustajad.

Kasvuhoone kevadel

10. Alustage toalillede istutamisega. Ärge valige liiga suurt potti – uus peab olema selline, kuhu vana parasjagu sisse mahub. Kui juured on nõrgad või probleemsed, võib uus pott olla sama suur või isegi eelmisest väiksem.

Vana vaenlane sulalumi

Kaua oodatud kevadega koos saabub aeda ka vana vaenlane sulalumi. See vajutab vormist välja hekid ja igihaljad puud-põõsad, jäätub öösiti lillepeenardele ja murule ning lämmatab seal nõnda taimi.

Lumejäänused

Varakevadised veemängud

Sama ohtlik kui kuhjunud lumi on ka lumevesi. Kui märkate, et sulavesi koguneb aia ühte või teise ossa, püüdke see sealt kraavikesega ära juhtida. Kui niisugune võimalus puudub, võib proovida lumevett pangega vähemaks vedada. Viimases hädas aitab isegi see, kui vee kühvliga laiali loobite, kuid sellisel juhul tuleb teil jälgida, et see sama teed tagasi ei voolaks.

Kevadine suurvesi