Järgnevalt loetelu vähem või rohkem probleemsetest õitsejatest.

* Titaanjuur. Perekonda titaanjuur (Amorphophallus) kuulub üle 100 liigi. Neist toataimena on levinumad mugul-titaanjuurt (A. bulbifer) ja Rivier´i titaanjuurt (A. konjac). Olgugi, et tegemist on huvitavate toataimedega, on lihakarva kandelehega tõlvõisik vägagi ebameeldiva raipehaisuga. Hais on nii vänge, et võib tundlikemal. esile kutsuda isegi oksendamist. Puhkeperioodil (talvel) hoitakse mugulat kuivas ja toatemperatuuril. Kevadel ajab mugul välja õisikuvarre. Õitsemise järel istutatakse mugul ümber suurde potti toitaineterikkasse mulda. Peale õitsemist ajab taim mugulast välja lehevarre. Sügiseks leht kuivab ja taimel algab taas puhkeperiood.

* Stapeelia. Aafrikast pärineva stapeelia (Stapelia) perekonda kuulub umbes 50 liiki sukulentseid taimi. Olenevalt liigist võib kauni ja omapärase tähekujulise õie läbimõõt olla kuni 25 cm, värvus varieerub erinevates punakates toonides. Õitel on ebameeldiv raipelõhn, mille tõttu teatakse taime ka kui raipelill. Stapeelia kasvatamine on võrdlemisi lihtne, kuid taim ei tohiks olla liiga hämaras, siis venib välja, ega põletava päikese käes, mis muudab varred punaseks. Kasta pigem vähem, kui rohkem. Ülekastmine hukutab väikese juurekavaga taime ruttu. Istutusmuld olgu vett hästiläbilaskev, kerge ja toitainetevaene. Väetada vähe ja lahjade lahustega. Pistikutest paljundamine on lihtne.
* Jaava sametlehik. Kasvutingimuste suhtes võrdlemisi vähenõudliku ja kaunite violetsete lehtedega jaava sametlehiku (Gynura aurantiaca) väikesed kollakasoranžid õied ilmuvad eelkõige pisut vanematele taimedele. Suhteliselt ebameeldiv ja intensiivne lõhn tuleb eriti hästi esile siis, kui taimel on õisi rohkesti. Kasvukoht peaks olema võimalikult valge, kuid eemal kõrvetavast päikesest ja suhteliselt soe. Kasta pehme veega suvel rikkalikumalt, talvel tagasihoidlikumalt, lehtede kauni ilu säilimiseks neid mitte piserdada. Liiga lopsakas taim talub hästi kärpimist ja paljundamine pistokstest on lihtne.
* Lõikhein. Ühed vähestest toataimedest, keda ülekastmine ei hukuta on perekonna lõikhein (Cyperus) esindajad. Neist toataimena on levinum vahelduvalehine lõikhein (C. alternifolius). Kuigi tegu on paljukiidetud toaõhu niisutajaga, võivad õitsvad eksemplarid allergikutele tõsiseid probleeme põhjustada. Kaunist rohelust pakkuvast taimest ei pea loobuma, küll aga tasuks hoolikalt silm peal hoida ja õitsemist alustavad lehed ära lõigata. Edukaks kasvatamiseks vajavad lõikheinad palju valgust ja niiskemapoolset toasooja õhku. Armastavad piserdamist pehme veega ja stabiilset mullaniiskust. Mullapalli läbikuivamine ja liigne jahedus on taimele hukatuslik.
* Vahalill. Pikka aega on armastatuim olnud harilik vahalill (Hoya carnosa) just tema vähenõudlikkuse pärast. Vahalillel on kaunid, tähekest meenutavad ja portselaniläikelised (tuntud nimetus ongi portselanilill) õisikutesse koondunud õied, mis lõhnavad eriti tugevalt just õhtuti ja öösel. Kuigi lõhn on magus ja meeldiv, võib see rohkelt õitsva taimega pikalt samas ruumis viibides põhjustada peavalu. Seetõttu tasuks tundlikkuse korral taime kasvatamist magamistoas (ka lastetoas) vältida. Vahalill saab kenasti hakkama, kui kastmiskorrad on harvad ning ta ei asetse just toa pimedaimas nurgas või kõrvetavas päikeses. Suvel pihustada ja kasta rikkalikult, kastmiskordade vahepeal lasta mullapinnal veidi taheneda. Talvel olla kastmisega tagasihoidlikum, eriti siis, kui ruumid on jahedad.
* Hüatsint. Armastatud kevadine peenralill toob ajatatuna ka muul ajal tuppa kevadist hõngu. Hüatsindi tugev magus lõhn võib aga kitsastes umbsetes ruumides põhjustada tundlikemail peavalu. Heades tingimustes jagub hüatsindi ilu mõneks nädalaks. Kasta nii, et vesi ei satuks sibulale ja mullapall ei vettiks läbi. Taime päris kuivale jätmisega jääb õitseaeg üürikeseks. Õitsvatele toalilledele mõeldud nõrga lahusega mõned korrad väetamine turgutab taime. Peale õitsemist lasta taimel lehti kasvatada - ka vaid roheliste lehtedega sibulatim on värvilises ümbrisepotis aknalaual nägus. Hooajataimena visatakse sibul üldiselt peale õitsemist ära, kuid peenramaa olemasolul võib sibula hiljem ka õue istutada.
* Jasmiin. Armsa ronitaime roosa jasmiini (Jasminum polyanthum) õied lõhnavad eriti intensiivselt just õhtutundidel. Mõnda see lõhn lummab, mõnele, eriti aga allergikutele,on aga liiga intensiivne ja ärritav. Seetõttu pole hea valik ei magamistuppa ega lastetuppa. Taime kastmine olgu suvel rikkalikum, talvel tagasihoidlikum. Vältida mullapalli läbikuivamist. Õhuniiskuse tõstmiseks piserdada. Kasvukoht võib olla valge kuni päikseline. Talvine jahedus soodustab hilisemat õitsemist. Istutuspott võiks olla võimalikult väike - see ergutab taime õitsema.
* Pärgväändik. Kaunite valgete õitega õiekas pärgväändik (Stephanotis floribunda) lõhnab hurmavalt, kuid mõnegi jaoks siiski liiga intensiivselt ja ärritavalt. Kasvatamiseks vajab tuge, mismööda üles ronida. Eelistab õhurikast ja valget, otsese päikeseta kasvukohta. Järskudele asukohavahetustele reageerib õite ja lehtede mahaviskamisega. Kastmisvigu, mullapalli kuivamist ja läbivettimist vältida. Kasta ja piserdada pehme veega. Õitsemist soodustab pigem väiksem istutuspott ja jahedas veedetud talvine puhkeperiood.
* Oleander. Vanal dekoratiivtaimel harilikul oleanderil (Nerium oleander) on mürgised nii õied, lehed kui taimemahl. Mürgisuse tõttu tuleks taime kasvatamisest loobuda, kui peres on väikesed lapsed ja lemmikloomad. Õitsemise ajal võib oleandri intensiivne lõhn põhjustada tugevat peavalu ja peapööritust. Kevadel suvel armastab oleander valgust ja soojust, ning rikkalikku kastmist ja 2-3 korda kuus väetamist. Talvine puhkeperiood peaks mööduma valges ja jahedas (alla +10° C). Sel ajal kasta minimaalselt, vaid et muld täielikult ära ei kuivaks.
* Inglitrompet. Maavitsaliste sugukonda kuuluvad mürgised inglitrompetid (Brugmansia) püüavad pilku oma suurte pasunat või trompetit meenutavate ja peamiselt õhtul magusalt lõhnavate õitega. Õite lõhn võib olla nii intensiivne, et tundlikematel võib põhjustada peavalu. Inglitrompetid vajavad valget, kuid siiski kõrvetava päikese eest varjatud kasvukohta. Suurekasvulise ja lopsaka taimena tahab ta ka toitaineterikast mulda, rohket kastmist (eriti soojal ajal) ja väetamist (hästi sobib õitsvatele taimedele mõeldud väetis). Ületalve hoida taime tagasilõigatuna valges ja jahedas kohas peaaegu kuivana. Paljundamine pistokstest on võrdlemisi lihtne.