Aedsalatil on palju teisendeid, millest omakorda on aretatud tohutul hulgal sorte. Aianduskeskustes on aedsalati valik peadpööritav.

Lehtsalatit saab kõige rutem

Pikkade laiade lehtedega hõredast kodarikust on hea lehti ühekaupa näpistada. Võtke alati altpoolt välimisi lehti, sest uued lehed kasvavad juurde südamikust. Kuid lehtsalatil on ka vorm, mille lehed ei kasva kodarikus, vaid tihedalt 40–60 cm pikkusel varrel, kust neid on mõnus noppida.
Lehtsalatit on kõige lihtsam kasvatada ja seda saab ruttu tarbima hakata. Mõnelt varasemalt sordilt saab mahlakaid lehti juba kuu aega pärast külvi.

Isuäratav ja lopsakas aedsalat.

Et lehesaak oleks lõbusam, külvake eri lehekuju ja värviga sorte, igaüht väikeses koguses. Siledatest, kurrulistest, rohelistest, punastest ja punaservalistest lehtedest saab toreda triibulise peenralapi.

Kirsipunane bataavia salat ‘Mohican’ ja punaträpsuliste lehtedega rooma salat ‘Freckles’.

Lehtsalati hulka kuuluvad nn tammelehesalatid, mille sügavalt lõhistunud lehed meenutavad tammelehti ja on kerge pähklimaitsega. Lehtsalati lollo-rossa tüüpi sordid aga kasvatavad kompaktse kähardunud lehtedega keraja kodariku.

Paljud kasvatavad aedsalatit rõdukastis jt anumates. Sinna sobib eriti hästi uus sordisegu ‘Salad Leaves’, kust tuleb nii hele- kui tumerohelisi, punaseid, siledad ja kähardunud lehti. Verinoori lehti ehk nn beebisalatit, mis on eriti õrn ja vitamiinirikas, saab noppida juba kolm nädalat pärast külvi.
Uus värvikas lehtsalat on ‘Granada': kompaktne kodarik annab punarohelisi lokilisi mahlakaid lehti kogu suve. Tore käharalehine lehtsalat ‘Lollo Bionda’ saab koristusküpseks 35–50 päevaga.
Klassikalise, n-ö ehtsa aedsalati maitsega on heleroheline tammelehesalat ‘Salad Bowl’. Ta kasvatab kärmelt lopsaka kodariku ja on ülimalt saagikas. Lehed on just paraja ampsu suurusega. Tema punaselehine analoog on ‘Red Salad Bowl’.

Lehtsalati taimede vahele jätke 10–15 cm, tammelehesalatil ja lollo-rossa tüüpi sortidel 30 cm. Noori taimehakatisi ärge kohe lõplikule kaugusele harvendage, laske neil veidi kasvada ja tarvitage siis beebisalatina. Kes aga kohe täpse vahekaugusega külvata või siis hiljem harvendada ei viitsi, nende jaoks on müügil lehtsalati seemnelindid.

Jääsalat ja võisalat

Aedsalati järgmine teisend – peasalat – moodustab tiheda lehekodariku, mis meenutab kapsapead ja mille sisemised lehed on tavaliselt heledamad. Võisalat ja jääsalat on peasalati eri vormid. Kasvutingimuste suhtes on nad lehtsalatist nõudlikumad: kui valgust jääb väheks, siis pead ei moodustu, ka niiskust peab olema rohkelt.

Nagu võisalati nimigi vihjab, on tema maitse võine – leht justkui sulab suus. Terveservalised lehed on siledad, õhukesed ja pehmed. Õrnad lehed närbuvad kergesti, seetõttu pakkige need säilitamiseks toidukile sisse ja hoidke jahedas.

Uus kiirekasvuline sort ‘Buttercrunch’annab saaki juba 30–40 päevaga. Sobib maheaiandust hindavaile aednikele, sest seeme on kasvatatud ökoviljeluses.

Katsetamist vajab uus Poolast pärit võisalat ‘Mirage’. Tootja kirjeldab seda seemnepakendil kui “talisalatit”: külvake augustis ja laske noortel taimedel peenral talvituda, et nad saaksid kevadel kohe varakult kasvama hakata. Meist lõunapoolsemates maades võib see õnnestuda, Eesti kliimas tundub asi kahtlasevõitu, eriti arvestades saabunud pikkade lumerohkete talvede perioodi. Aga kui ei proovi, siis ei tea! Kindlasti saab seda sorti kasvatada ka tavalisel moel.

Võisalat

Peasalati teisel vormil – jääsalatil – on lehed jämedate roodudega, paksemad ja tihkemad kui võisalatil. Kähardunud läikivad lehed on rabedad ja mahlased, krõmpsudes hamba all mõnusalt. Sellepärast on jääsalat soosingus ka hamburgeri vahel.

Jääsalati pea on tihedam, sisemised lehed on alati heledad. Pea võib kasvada üsna suureks (läbimõõt kuni 20 cm). Tugevate lehtedega jääsalatit võib kasutada ka soojas roas, näiteks ühepajatoidus. Meie kliimas on parem istikud ette kasvatada.

‘Great Lakes’ on vanemaid jääsalati sorte, teiste maade aiapidajad hindavad teda väga. Suur roheline pea (400–800 g) saab valmis 80–85 päevaga.
‘Set’ sobib väikeaeda ja maheviljeluseks. Ta on haiguskindel ega putku.
‘Webbs Wonderful’ on suurte käharate peadega väheputkuv sort, saagiaeg algab u 10 nädalat pärast külvi.

Või- ja jääsalati vahepealset suhteliselt uut aretist nimetatakse bataavia salatiks. Lehed on pehmemad kui jääsalatil, kuid hamba all siiski krõmpsud. Välimiste lehtede serv on sakiline ja osaliselt punakas. Maitse on vürtsikam kui võisalatil.

Vähem tuntud: rooma salat ja spargelsalat

Need aedsalati teisendid alles hakkavad meil levima. Pikema kasvuaja tõttu saab neid maitsta suve teisel poolel.
Rooma salat ‘Pondero’.

Rooma salati tugevate roodudega püstised lehed on märksa suuremad kui leht- ja peasalatil. Lehed on enamasti talbja kujuga ja kaarduvad ülal kergelt sissepoole, lehepind on sile. Taim moodustab vanemaks saades koheva, pealt sulgunud lehekodariku. Seesmised lehed on õrnemad ja heledamad. Vanemad sordid olid väga avatud kodarikuga, mis tuli õrnemate südamikulehtede saamiseks kokku siduda. Sellepärast nimetavadki soomlased rooma salatit ka sidesalatiks (sidesalaatti).
Teiste salatiteisenditega võrreldes talub rooma salat paremini kuumaperioode ega putku nii kergesti, kasvuaeg on aga pikem: tarbimiskõlblikud pead valmivad 70–90 päevaga. Mahedamaitselised lehed sobivad ka sooja toitu nagu spinatki. Köögis asendab ta edukalt hiina kapsast, mida on keeruline kasvatada.
Rooma salatil on pikad püstised lehed.

Rooma salati sorte on meil vähem müügil. Silma jäid kiirekasvulised, kollase südamikuga ja haiguskindlad ‘Parris Island’ ja ‘Xanadu’.
Väga hea mälestus on mul sordist ‘Pandero’, mida kasvatasin üle-eelmisel suvel. Tema tumedad šokolaadikarva lehed olid pehmed ja mahlakad, võiks öelda, et lausa magusad. Haigused teda ei kiusanud.

Spargelsalati seemet märkasin alles tänavu meil müügil. See salatiteisend moodustab kasvu algul piklikest, kergelt saagja servaga lehtedest kodariku, mille keskele kasvab mahlaka sisuga, kuni 5 cm jämedune vars (kõrgus 80–120 cm). Lihakas vars võib kaaluda kuni 1 kg. Toiduks tarvitage noori lehti ja varsi enne õisiku moodustumist.

‘Summer 38’ on spargelkapsa varane sort, mis saab koristusküpseks juba 35–40 päevaga. Teda võib suvel mitu korda külvata. Ta kasvab probleemideta isegi 30° juures.

Aasia maitsed

Misuuna sobib peenrale ka lihtsalt ilutaimeks.


Paljud pole veel enda jaoks avastanud Aasia lehtköögivilju, mida on Eestis müüdud vähemalt viis viimast aastat. Need on paksoi ehk hiina lehtnaeris, misuuna ehk jaapani lehtnaeris, tatsoi ehk hiina kodariknaeris jne. Nad kõik on põld-kapsasrohu teisendid. Vürtsikaid sinepimaitselisi lehti on hea segada kokku maheda aedsalatiga. 
Paksoi (esireas) kasvab soojal suvel edukalt ka avamaal.

Võin kinnitada, et neid üheaastaseid taimi on ülimalt kerge avamaal kasvatada. Seeme külvake otse kasvukohale, see idaneb sooja ilmaga imeruttu ja taimedki kasvavad kärmelt, mõne nädalaga.

Paksoi on Aasia köögi lemmik, sealkandis reisinud on seda kindlasti söönud. Noori lehti tarbige värskelt, täiskasvanud päid keedetult ja hautatult, valgeid mahlakaid leheroodusid võib kasutada nagu sparglit. Paksoil on väga palju sorte. Hübriidisordid taluvad öökülma ja saaki võib korjata talve tulekuni.

‘Ho Tau’ F1 on miniatuurne hübriidsort, tema kodarikke saate kööki viia juba 30–35 päeva pärast külvi. Üksikuid lehti saab noppida kolmandal külvijärgsel nädalal. Kuna sort talub putke minemata ka kuumemat ilma, võib teda suvel korduvalt külvata.

Lillakaspunaste lehtedega kaunis sort ‘Ruby’ F1 sobib ka lillepeenrale ja aiavaasi. Sügisel jahedama ilmaga muutub lehevärv tumedamaks.

Müügil on ka Aasia salatitaimede segu ‘Asia Spicy Greens’, kus sisaldub mitu põld-kapsasrohu teisendit. Eri kuju ja värvi lehed mõjuvad peenral kauni ornamendina.

Värvikas salatipeenar. Vasakult: kirsipunane bataavia salat ‘Mohican’, punaträpsuliste lehtedega rooma salat ‘Freckles’, kähar endiivia ehk friseesalat ‘Pancalieri’.