ENAMIK TAHAB ÕUE
Kui varem julgesin suveks välja tõstmist soovitada ainult jahedalembeste orhideede, eelkõige tsümbiidiumide puhul, siis nüüd võin öelda, et enamik toataimena kasvatatud orhideesid on Tallinna Botaanikaaia õues end suurepäraselt tundnud.

Tsümbiidiumid (Cymbidium) tahavad kindlasti välja saada. Soojad päevad ja jahedad ööd soodustavad õiepungade arengut. Potid asetage poolvarjulisse kohta. Päris keskpäevane päike on neile liiast, kuid õhtuse või hommikuse päikese vastu pole neil midagi.
Sinikäpad (Zygopetalum) on nautinud õue pääsemist ja juba suve keskpaigas üllatanud uute võrsete ja õiepungadega.
Ka veenusekingadele (Paphiopedilum) meeldib õues. Väljas kasvanud taimed on kompaktsemad ja õitsevad talvel paremini.
Torukäppade (Coelogyne) ebasibulad läksid juba suve algul enneolematult suureks ja punni, taime lehed olid terve jumega. Kogu nende olemusest on näha, kui õnnelikud nad õues on. Talvised õisikud olid pikemad ja õiterohkemad kui varem.
Epidendrumid (Epidendrum) päevitavad väljas. “Päevitavad” on täitsa sobiv sõna nähtuse kohta, kus lehed omandavad kergelt lillaka jume, olles seejuures tugevad, läikivad ja täis elujõudu, ei mingit märki päikesepõletusest. Väljas olnud taimed õitsesid rikkalikumalt ja kauem.
Kuigi kuukingad (Phalaenopsis) on varjulembesed orhideed, ei tee päike neile oluliselt liiga. Ainult lehed “päevitavad” natuke. Seega tasub ka kuukingad suveks õue tõsta, kuid nii, et nad oleksid kaitstud päikese ja jaheda vihma eest.
Osa dendroobiumi (Dendrobium) liike ja sorte kasvavad õues väga hästi, kuid hariliku dendroobiumi (D. bigibbum) sortide noored võrsed said ühel aastal tugevasti kannatada. Ilmselt tegid liiga nii päike kui vihm. Suve lõpuks taimed enam-vähem taastusid.
Hästi tunnevad end õues ka ontsiidium (Oncidium), odontoglossum (Odontoglossum), Cambria hübriidid, vanda (Vanda), kattleia (Cattleya), Bulbophyllum, nunnakäpp (Phaius) ja paljud teised liigid.

Sügisel kasvuhoones on kohe näha, kes on saanud õues olla ja kes sees olnud. Esimesed pakatavad tervisest, ebasibulad on suuremad, lehed tugevad ja terve jumega. Paljud õitsevad hiljem tunduvalt rikkalikumalt kui tavaliselt.

SUVITUSKUURI OHUD
Siiani oli juttu vaid suvitamise plussidest, kuid arvestada tuleb ka ohtudega.
Toataimed kasvavad üsna väheses valguses. Päikesepõletuse ärahoidmiseks tuleb neid väljas harjutada õuetingimustega, asetades potid esialgu väga varjukasse kohta, hiljem piisab vähemast varjust. Suve lõpul võivad nad juba olla kohas, kus hommikune ja õhtune päike peale paistab. Varju pakuvad puud, ehitised, võib kasutada varjuriiet.

Kui on vihmane suvi ja taimede kohal pole katust, siis kastmisvaeva pole. Pigem olge vihmade ajal valvel, et vesi taimele liiga ei teeks. Kui ilmad on pikalt kuivad, tuleb siiski kasta. Õues sõltub pottide kuivamise kiirus ka õhusoojusest ja -niiskusest ning tuulest. Lähenege asjale loovalt: kastke siis, kui vaja.

Hoidke end kindlasti kursis öiste temperatuuridega. Kui ilmateade lubab ööseks sooja alla kümne kraadi, tuleb õrnemad orhideed (kuukingad, vandad, kattleiad, harilik dendroobium, Cambria hübriidid) kindlasti tuppa tuua! Jahedalembid (tsümbiidium, sinikäpp, veenuseking, ontsiidium, harjakas torukäpp) elavad üle kui öine temperatuur langeb korraks 6-8 kraadini.
Leidke taimedele õues selline koht, kus lemmikloomad – kassid, koerad, küülikud jt – ei pääse neid sööma ega märgistama.

Kahjurputukad (näiteks punane kedriklest), kes toas taimi kimbutama kipuvad, ei tunne end väljas nii mõnusalt. Vihm peseb nad lehtedelt maha. Samas võivad õues taimi rünnata teod ja nälkjad, kelle suhtes olge valvel. Orhideepotti ei tasu peenrasse kaevata ega asetada põõsa alla, kus kohalikud kahjurid neile peale võivad kolida.

Kellel vähegi võimalik, lubagu oma orhideed välja suvitama. Tõstke nad aeda, terassile või rõdule ja nad on teile selle eest tänulikud. Kui pole võimalik taimi lausa õue viia, tekitage neile vähemalt võimalikult õhurikas ja valge kasvukoht.