Eesti muru külvati Moskva olümpiarajatistele

Sordi autorid on Jõgeva Sordiaretuse Instituudi heintaimede osakonna juhataja põllumajandusdoktor Ants Bender ja magister Sirje Tamm. Uue sordi seemne paljundamine on usaldatud tuntud põllumeeste-seemnekasvatajate Marge ja Madis Ajaotsa kätte.

“Eesti oli 50 aastat suure impeeriumi osa, kus haljastusele, ka murude rajamisele pöörati vähe tähelepanu. Kui muru rajatigi, siis kasutati selleks söödatootmiseks aretatud kõrreliste heintaimede sorte, mis ajasid asja kuidagi ära,” räägib Ants Bender.

Tema sõnul hakatigi esimesena NSV Liidus muruseemet tootma just Eestis. Jõgeva sordiaretaja Herbert Korjus valis põhitöö kõrvalt hobi korras kõrreliste dekoratiivsemaid vorme. Tema aretatud aasnurmikas ’Esto’ oli üldse esimene murusort NSV Liidus. Kuna sort sai valmis vahetult enne Moskva olümpiamänge, leidis see kohe haljastamisel rakendust ja tõi eestlastele tunnustust.

Peagi müügile jõudev uus sort ‘Herbert’ ongi saanud oma nime Eesti esimese muruaretaja mälestuseks.

‘Herbert’ päästab aiateede rohimisest

“’Herbert’ on aretatud nõudliku tarbija jaoks, kes taotleb kõrget kvaliteeti,” kinnitab Ants Bender. Tema sõnul on sel sordil muru rohukamar dekoratiivsem kui varasematel sortidel. Samuti on leht kitsam ning pinnaühikul rohkem lühivõrseid, mis tähendab, et muru on tihedam.

‘Herbert’ tundub olevat iga aiapidaja unistus, kuna erinevalt varasematest punase aruheina ja aasnurmika sortidest ei anna see võsundeid. “Kui muru servas on lillepeenar, siis muru ei roni orasheina kombel lillepeenrasse,” räägib Bender. “Ning kui külvata muru plaatidest tee kõrvale, ei hakka see plaatide vahel kasvama.”

Tegu on talve-, haiguse- ja suhteliselt põuakindla muruga. Autori sõnul kasvab sort paremini kergemal mullal ning rajatud dekoratiivmuru on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks.

Tulekul ka kalmistumuru

Viimane seni aretatud murusort on lamba-aruhein ‘Vea’. Sordi riiklik katsetus lõppes 2010. aastal ja nimekirja võeti tänavu.

Aiapidaja ei saa selle sordi seemet veel osta, sest nimistusse võtmisele järgneb seemne paljundamine. Aretajaseemnest kasvatatakse supereliit-, super­eliidist eliit- ja eliidist sertifitseeritud seeme, mis tuleb siis müüki. Selle sordi seemne müügile­tulek võtab aega paar aastat.

‘Vea’ on Benderi sõnul aretatud, arvestades nende inimeste soove, kelle lähedased on maetud Tallinna kalmistutele. Sealne pinnas on hõreda männikuga liivaluited, kus muud murutaimed ei taha kasvada.

“Igal aastal küsib kümmekond inimest nõu, mida sellises pinnases hauale või hauaplatsile külvata ning nüüd peaksid nad saama sobiva muru,” selgitab Bender.

Kokku on Eestis, Jõgeva Sordiaretuse Instituudis, aretatud kuus murusorti.

Eestis aretatud

- Aasnurmikas ‘Esto’ – riiklikus sordinimekirjas aastast 1977.
- Võsundiline punane aruhein ‘Kauni’ – riiklikus sordinimekirjas aastast 1989.
- Harilik kastehein ‘Harri’ – riiklikus sordinimekirjas aastast 1994.
- Sale-haguhein ‘Ilo’ – riiklikus sordinimekirjas aastast 1994.
- Tihedapuhmikuline punane aruhein ‘Herbert’ – riiklikus sordinimekirjas aastast 2004.
- Lamba-aruhein ‘Vea’ – riiklikus sordinimekirjas aastast 2011.
- ‘Esto’ ja ‘Kauni’ kuuluvad ka Soome riiklikku sordinimekirja ja leiavad seal laialdast kasutust.