Vaheseinte karkassiks kasutasime 50 × 100 mm saematerjali. Märgades ruumides, kuhu on plaan paigaldada keraamiline plaat, läheb karkassi peale 12 mm OSB-plaat, mis hiljem kaetakse ka niiskustõkke või hüdroisolatsioonimastiksiga. Seega pinnad, mis jäävad vahetusse kontakti voolava veega (duššide ümbrus), saavad kaetud hüdroisolatsioonimastiksiga, mis hoiab ära niiskuse pääsemise konstruktsiooni sisse. Ülejäänud vannitoa seinad, mis ei ole vahetus kontaktis voolava veega, võõpame üle niiskustõkkega. Karkassi vahele paigaldame vastavalt karkassi mõõdule 100 mm kivivilla, mis antud juhul täidab heliisolatsiooni eesmärki.
Seinad kerkivad.
Vaade dušinurgale, kuhu on kõrvuti mõeldud kaks käsidušši ja kaks laedušši.
Seinad kerkivad.

Paremal on näha tulevast WC-d, mille kõrval (vasakul) on tehnoruum.

Kuigi tualettruumi ümbritseb alles seinakarkass, on sinna juba paigaldatud WC-poti seinasisene osa (sh loputuskast). Kogu majas on plaanis kasutada seinasiseseid WC-potte, mis on üheaegselt praktilised ja stiilsed (stiil on muidugi maitse küsimus).

Praktiline selle poolest, et kuna WC-pott on kinnitatud seina külge, siis on koristamine ääretult mugav ja samas ka hügieeniline. Hügieenilisus on ka üks aspekt, mille poolest need potid väärisid meie tähelepanu – nimelt puudub sügav rant poti seespool ääres ning mustus ei saa koguneda sellistesse kohtadesse, kus on sellest keeruline vabaneda.
Seinad kerkivad.

Seinasisese WC-poti raam koos loputuskastiga – pildil nähaolev osa jääb seina taha.

Vannitoa laest sai vana vineer maha tõmmatud ning selle alt ilmus välja vana laudlagi. Ehkki visuaalselt on tegemist täitsa kena laega, siis ei ole võimalik seda originaalkujul alles jätta. Nimelt otse nende laudade peal on vanast ajast liiv ning kui natukenegi tugevama sammuga astuda, pudiseb seda laudade vahelt alla. Samuti on läbi vannitoa lae vaja vedada ventilatsioonitorud, mis tuleb niikuinii lae taha peita.

Sellest lähtuvalt toome lae ühtlaselt madalamaks ja paigaldame lakke uue materjali. Täpselt pole veel selge, mida ja kuidas, kuid kindlasti iseloomustab tulevast lage maalähedane stiil.
Seinad kerkivad.

Laes avanes vana vineeri alt selline kena vaatepilt.

Kui rääkida vannitoa seintest, siis väga täpselt pole nende tulevik veel välja mõeldud, kuid selge on see, et mingis osas säilitame vanad palkseinad, mingis osas tuleb aga plaatida. Sellesse vannitoa poolde, kuhu tuleb vann, paigaldame praegusesse akendeta seina siiski ka akna. Kuna avastasime tapeedi alt seina seest taas vana ukse koha, saamegi akna just sellesse kohta planeerida.

Sarnaseid kinniseid ukseauke oleme avastanud pea igast toast ning kui leidsime vahepeal veidi aega suure ehitustöö kõrvalt majaga kaasa tulnud ajaloohõngulistes paberites tuhnida, selgus, et ühe versiooni kohaselt on maja kusagil mujal lahti võetud ja palkidena kohale toodud (sellest ka täidetud ukseaugud). Kohati on palkide sees näha ka tappe, mis justkui ei tundu olevat õige koha peal. Ilmselt on maja hiljem originaalist veidi erinevalt kokku pandud.
Seinad kerkivad.

Tähelepanelik vaataja leiab seina sees oleva ukse koha kiirelt üles.

Nagu öeldakse, siis loodus tühja kohta ei salli. Nii ka ehitustegevuses – kui kuhugi on tekkinud vaba ruumi, siis küll leiame ka materjali, mida sinna ladustada. Eelneval pildil on tegemist viimaste vanade kipsi jääkidega, mis sai veel elutoa ja köögi seintelt maha võetud.

Kahjuks või õnneks ei ole täpselt kokku lugenud, mitu haagisetäit ehitus- ja ka olmeprügi on viimasel ajal prügimäele viidud, kuid kindlasti on see number üle kümne. Hea uudis on aga see, et suure tõenäosusega on pildilolev kipsijääkide kogu üks viimaseid koormaid lähiaja kohta, mis leiab oma otsa prügimäel. Praeguse seisuga on suuremad lammutustööd lõpetatud!



“I’ve always been into older homes, even if I have to refurbish or remodel or raise roof lines or knock out walls.”
Jaclyn Smith