AJAVEEB | Uue kodu hõng

Paisjärve talu uus elu

AJAVEEB | Uue kodu hõng
Foto: kodunullistsajani.com/Kollaaž

Väike tagasivaade senistest sündmustest: 1. oktoobril toimus ühe majapoole ametlik üleandmine (sellesse plaanivad sisse kolida minu vanemad), kähku-kähku oli vaja korda ajada esmased toimingud, et sissekolimine üldse võimalik oleks, 25. oktoobri paiku on need toimingud kenasti tehtud.

Paralleelselt muude tegevustega leiab aset ka järjepidev kolimine, et ühel päeval, kui on otsus lõplikult sisse kolida, ei oleks enam lõputut asjade hulka, mida transportida.

Ja siis saabub see reedene päev 27. oktoobril – ema naaseb õhtul töölt koju ning teatab isale, et nüüd aitab sellest kahe koha vahel käimisest: “Kolime täna ära!” Mõeldud – tehtud. Veel viimased pakkimised ning sõit uude koju. See sõit oli kindlasti veidi erilisem kui senised igapäevased sõidud Paisjärve tallu. Samas puudus igasugune ebakindlus ning sisetunne andis märku vaid heast otsusest.

Foto: kodunullistsajani.com
Seotud lood:


Foto: kodunullistsajani.com


Samas oli tegemist omamoodi väljakutsega; tuli välja astuda igapäevasest nn mugavast elust – vannituba asendub pesemisvõimalusega puuküttega saunas, WC asendub maja eeskojas asuva jaheda kuivkäimlaga, tubase sooja vee kogus on limiteeritud. Siiski tundus see nende jaoks algusest peale pigem põnev väljakutse kui ebameeldiv olukord, mille peaks lihtsalt üle elama. Ei tasu unustada, et see kestab vaid aasta kuni poolteist, kuniks majas saab vastav remont tehtud.

Kogu selle maja võlu kõrval jäid ebamugavused pigem varju. Näiteks ülimalt meeli rahustav vaikus, mis majas valitseb. Mööduvate autode heli või muu müra ei kostu pea üldse majja sisse. Samuti on vaade akendest harjumatult looduslähedane; paarist aknast paistavad ka teised majad, kuid siiski kauguses. Õue peal toimetades on kosta vaid puude kohin ning lindude omavaheline sädistamine.

Tundub, et ka tubane aura on suurepärane, sest esimese öö kohta uues kodus (võiks ju mõelda, et uues kohas harjumine võtab oma aja) ütles ema: “Magasime sügavalt nagu tited”. Veel üks huvitav tähelepanek – ka koer on uues kodus silmnähtavalt rahulikuma olekuga kui eelmises kohas. Ta ei reageeri iga kipu-kõpu peale, mis kusagilt kostub ega tunne vajadust nii tihti koduõues valvamas käia (valvamine spanjelite moodi) kui enne.

Pere parim sõber leidis endale lemmiku magamiskoha akna ja diivani vahelt, kus on piisavalt privaatne ning samas hea jahe. Tuba kütab pererahvas ju enda, mitte koera soovi järgi.

Loe veel

Esimesel võimalusel katsetasime ära ka saunamõnud. Puuküttega saunal on ikka teine hõng kui elektriküttega variandil. Leil on ka õige olemusega ning nädala mured ja raskused vajuvad suisa iseenesest õlult maha. Saunaelamuse i-le lisab täpi see, et sauna jõudmiseks tuleb mõni minut läbi õue jalutada, nagu ikka vanadel eestlastel tavaks on olnud. Siiski on see tava viimastel aastakümnetel järjest rohkem asendunud majja sisseehitatavate saunadega, mis on ju praktilisest küljest täiesti mõistlik variant. Kuna ka ise oleme kogenud just seda kaasaegsemat varianti saunast, siis tekitab eraldi saunamajakesse jalutamine eriliselt maalähedase tunde.

Foto: kodunullistsajani.com

Selline armas majake lausa kutsub saunasoojust nautima. Eriti hämaras, kui see meenutab kaugel ootavat piparkoogimajakest…

Foto: kodunullistsajani.com

Pildile on keeruline täpset muljet talletada, kuid umbes-täpselt selliselt see saunake pimedatel sügisõhtutel meie poole kutsuvalt vaatabki.

“Kodu on koht, kuhu koos oma kangekaelsuse, nõrkuste, hirmude ja häbiga peitu pugeda, kus haavu lakkuda ja valmistuda uuesti elu ründama. Kodu on ainus koht, kus hoida alles tunded, mis meisse endisse ära ei mahu ning seal saab oodata homset…”
(Maire Aunaste)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare