Eestit, Lätit ja Leedut ühendab suvel Balti mõisate kett



Raikküla mõisa peahoone.
Raikküla mõisa peahoone. Foto on illustratiivne.Foto: Kaisa Saarmann

Kolme riigi mõisate ühenduste ühise pingutusena löövad enam kui 130 Baltimaade ajaloolist mõisa ja linnust eeloleval suvel külastajatele uksed valla, ühinedes sümboolseks Balti mõisate ketiks.

Ikka selleks, et ennast tutvustada ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi.

Nii Baltimaade minevik kui tänapäev pakub põnevaid väljakutseid kultuuripärandi ja kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus 20. sajandil.

Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste jt kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema.

Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid aga teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal.

Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka sajad eraomanikud, kes panustavad aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamiseks.

Tänane väljakutse on taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele.

Mõisaomanike eestvedamisel sündisid kõigis kolmes riigis juba 2000. aastate alguses mõisate ühendused, et vahetada teadmisi ja kogemusi ning üksteist toetada. Tänavune külastusmäng, mis kestab 24. maist 16. septembrini, on esimene suurem kolme riigi mõisate ühenduse ühine ettevõtmine.

Seotud lood:

Mängu eesmärk on tutvustada mõisaid kui ajaloolist võrgustikku, otsida sarnasusi ja erinevusi ning tutvustada tööd, mis on tehtud meie ühise pärandi hoidmisel.

Mängus osalevate mõisate ring on suur. Külastajatele on avatud mõisad, mis on juba tuntud oma suurepärase restaureerimise, muuseumite ja kultuurisündmuste poolest. Aga mõisaid, mida avastada, on palju rohkem, olgu nad siis suured või väikesed, heas seisukorras või alles tõsisema korrastamise ootel. Kõik nad on ajaloo tunnistajad ja igal neist on võimalus mõjutada oma ümbruskonna kultuurilist ja majanduslikku arengut.

Külastusmängu sümbol on võti, mis avab uksed põnevate avastusteni.

Mõisate külastusmäng on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale, aga samuti kõigile neile inimestele ja organisatsioonidele, kelle missioon on hoida meie väärtuslikku mõisapärandit.

Loe veel

Mängu korraldab Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide Ühendus, Läti Losside, Linnuste ja Mõisate Ühendus/Latvijas Piļu un Muižu Asociācija ning Leedu Losside ja Mõisate Ühendus/Lietuvos pilių ir dvarų asociacija.

AJAKAVA JA REEGLID:
  • Mängu toimumisaeg on 24. maist kuni 16. septembrini.
  • Mängu eesmärk on kutsuda külastajaid terve suve jooksul võimalikult paljudesse mõisatesse. Kõik mõisad ei ole iga päev lahti. Oluline on lähtuda reisiplaanide koostamisel mõisamängu veebikalendrist.
  • Info avatud mõisate, sündmuste ja sissepääsutasude kohta on alates mai keskpaigast olemas mängu kodulehel www.visitbalticmanors.com; https://www.facebook.com/visitbalticmanors/
  • Külastajad saavad igast mõisast oma külastajakaardile templi või kleepsu.
  • Kõigi osalejate vahel, kes on külastanud vähemalt viis Eesti ja kümme naabermaade mõisa, loositakse 28. oktoobril mängu lõpuüritusel auhinnad.
  • Auhinnad panevad loosirattasse osalevad mõisad.

Telli kohe ajakiri Maakodu ja võida imeline reis suvisesse Peterburi! Loosis kaks reisi!
Tellima!

 

 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare