Kuidas kõik alguse sai?

1976. aastal lõpetas Juhan põllumajandusülikooli, mille järel tutvus ta ka mahetootmisega. Uue tootmisvõimaluse kasutamine pakkus Juhanile suurt huvi ja ta tahtis külastada seda praktiseerivaid talusid. Nii viiski teekond ta 1989. aastal Rootsis Järnas asuvasse Rudolf Steineri keskusse ja sellega piirnevatesse biodünaamilistesse taludesse.

Seal oldi mahepõllumajandusega tegeletud juba aastakümneid. Rootsis tutvustas ka teadlane Bo Peterson mahetootmise katseid, millega ta oli alustanud juba 1962. aastal. Katsetulemused olid väga veenvad.

„Mahetootmisega on saagikus küll väiksem, kuid see-eest on tooted palju paremad,“ on Juhan veendunud. Rootsis õpitu põhjal otsustasid nad abikaasa Helvega 1992. aastal, et kui Juhan jätkab tööd põllumajanduses, siis ainult mahefarmis, kus ei kasutata keemilisi väetisi ega mürkaineid.

Peagi külastasid Eestit ka oma ala spetsialistid, dr Manfred Klett Šveitsi Goetheanumi Antroposoofilise Seltsi juurde kuuluv kõrgkoolist ja Gottfried Geiger ja Håkan Blomberg Rootsi Biodünaamika Ühingust. Nemad aitasid kokku seada mahepõllumajanduse meetodile ülemineku plaani. Varsti leidsid Juhan ja Helve paar asjahuvilisest toetajat ning alustatigi tegevust.

Juhani sõnul aitas farmi meierei loomisele kaasa ka sakslanna, proua Helga Fritzsche, keda ta peab suureks rohelise mõtlemise revolutsionääriks. Külastades Saksamaa farme, nägid nii Juhan kui Helve, et paljud farmid töötlesid oma piima ise. Helga saadetud meistri Walter Münsteri juhendamise ja hoolika pilgu all valmis ka Saidafarmi esimene piimatoode – kohupiim, mida müüdi laatadel ja messidel. Kauplustesse jõudsid Saidafarmi kaubamärgiga piimatooted aga alles 1995. aastal.

Tõeline hitt – rosinajuust

Pärast meierei asutamist tuli mõelda vajalikule inventarile, mille soetamisel tuli Helga taas appi. Esimene ja siiani kasutusel olev piimatank jõudis farmi 1994. aastal.

„See piimatank on oma 50 aastat vana. Meie oleme seda kasutanud pehme juustu valmistamiseks juba üle 20 aasta,“ lisab peremees. Nüüdseks on Saidafarmi meierei sortimendis 27 erinevat toodet, mida lisaks kohalikule turule eksporditakse ka Soome.

Kui pererahva lemmiktoodeteks on tilli-küüslaugujuust ja mustasõstrakreem, siis meierei üheks erilisemaks tooteks on hoopis ainult tellimuse peale valmistatav rosinajuust. Juustu teeb eriliseks selle mahe maitse ja õige tekstuur.

„Selleks, et rosinajuust saavutaks õige konsistentsi, tuleb juustumassi kaua segada. Pärast segamist tuleb massile lisada ka õige kogus rosinaid ja maitseaineid,“ selgitab peremees juustumassi valmistamise protsessi.

Täpselt õige paksusega ja maitsega segu kaalutakse kaussidesse nõrguma, et see võtaks õige keraja vormi. Mitmetunnise nõrgumise järel viiakse juustukerad ööseks hoidlasse soolarätiku alla seisma ning hommikul pakendatakse ja saadetakse tarbijatele.

Noor Sultan hoolitseb karja eest

Kvaliteetsed tooted vajavad ka kvaliteetset piima, mille eest hoolitseb 200-pealine lüpsikari. Kokku on talus loomi aga 500 ringis.

Loomakarja eest hoolitsemiseks tegutseb Saida talu ca 1000-hektarisel maa-alal, kus on nii viljapõllud, heina- kui ka karjamaad. Kogu talu tegutseb ühtse kooslusena: sõnnikuga väetatakse heinamaid, karjamaid ja viljapõldusid ning põldudel kasvav vili läheb omakorda loomadele söödaks.

Talu loomad on vabapidamisel, mis võimaldab neil ise oma elu korraldada: süüa, juua, jalutada ja puhata seal, kus ise tahavad. Karja järelkasvu eest hoolitseb sõbralik noor kaheaastane pull Sultan.

Kuiv ja kuum suvi jättis tänavu ka Saidafarmi loomasöödavarudele oma jälje. „Tänavune heina- ja silosaak oli eelnevate aastatega võrreldes kolmandiku võrra väiksem, mistõttu tuleb meil karja suurust paraku vähendada,“ ütleb Juhan. Ta lisab, et söödavarude täiendamiseks niideti nii metsalagendikke kui ka ristikupõlde, kuid ikka jääb sööta väheks.

Mida toob tulevik?

Pika staažiga talus tegeletakse aktiivselt ka tootearendusega. Ideid ammutatakse nii nostalgilistest toodetest kui ka koolitustelt. Järgmisena plaanitakse katsetada toorjuustu ja kohupiima valmistamist filtratsioonimeetodil. Samas on poolel teel ka gruusiapärase suluguni seeriaviisiline valmistamine. Lisaks uuritakse võimalusi, kuidas oma toodete säilivusaega pikendada, mis annaks omakorda võimaluse ekspordisuunda laiendada.

„Me soovime ka oma toodete välimust kaasaegsemaks muuta ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad klaaspakendid,“ mõlgutab peremees mõtteid.

Peremehe sõnul aitab Saidafarmi arengule kaasa ka suur omanikering. „Talul on kaheksa omanikku, kellest neli osalevad ka iga päev talupidamise juhtimises. Näiteks mina tegelen müügiga ja abikaasa loomadega. Üks omanik haldab tehnikaparki ja neljas töötab piimatehnoloogina,“ loetleb peremees. Juhani sõnul annab suurem omanikering ka rohkem kindlust, et talu juhtimisel tehakse õigeid otsuseid ja liigutakse õiges suunas.

Lisaks omanikele töötab farmis veel 20 inimest ja käib ka palju praktikante. Eelmisel aastal tuli tallu pooleaastasele praktikale prantslane Florian, põllumajandusülikooli tudeng, kelle soov on samuti tulevikus talunikuks hakata. Tänu Floriani äärmiselt tõsisele suhtumisele talupidamisse tõdes peremees, et noorte seas pole talupidamise entusiasm kuhugile kadunud. „Kursusetöö, mille ta suvepraktika kohta koostas, sarnanes oma põhjalikkuse tõttu (ca 60 lk) pigem mõne meie kooli diplomitööga,“ meenutab peremees.

Kõik Saidafarmi tooted kannavad ka „Ehtsa talutoidu“ märki, mis näitab, et tegemist on kvaliteetsete Eestis toodetud talutoodetega. „Sellise märgi kandmine on omaette tunnustus. Lisaks on meil tunne, et meid ei ole üksi jäetud, mis on väga oluline. See on parem kui mingisugune otsene kasu,“ rõõmustab Juhan Särgava.

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.