FOTOD: Elumuutus viis ärimaailmast Võrumaale juustumeistriks

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Võrumaal asuva Kolotsi talu peremees ja perenaine hakkasid maale tuleku mõtteid mõlgutama juba 2002. aastal. See oli suur elustiili muutus, millega pererahvas kogu senise ärimaailma selja taha jättis.

Pererahva sõnul oli senisest elust loobumine teadlik otsus ja nii kolitigi 2009. aastal Kolotsi tallu elama.

Praeguseks on Kolotsi talus 25 lüpsilooma, kes toodavad päevas ligikaudu 60–70 liitrit kitsepiima, millest valmistatakse kolme erinevat sorti kitsejuustu ja viit lehmapiimajuustu, mida pakutakse uhketes Tallinna restoranides.

Lammastest kitsedeni

Kolotsi talu korraliku piimatootmisega kitsekarja algus oli omamoodi kentsakas. “Oli selge, et peab hakkama ise oma kätega midagi tootma ja tõestama nii endale kui ka teistele, et sellest on võimalik ära elada,” meenutab talu algusaegu perenaine Merle Leibur.

Tema sõnul proovisid nad alguses lambaid kasvatada, kuid lambakarja miinus oli see, et ainukesed tegevused olid kas pügamine või lihaks tegemine. Nii tegigi peremees Mart ettepaneku võtta mõni kits ja proovida valmistada erinevaid piimatooteid.

Seega loobuti lammastest ja peremees hakkas kitsejuustudega katsetama. Kolotsi talus valmis esimene juust juba neli aastat tagasi.

Omamoodi kitsekari

“Kari sai alguse ilma tõuta emastest ja kõrvale ostsime puhtaverelise tüüringi tõugu isase. Puhtaverelisi emaseid me ei osta, vaid meil ongi selline ristandkari,” selgitab kitsekarja omadusi perenaine Merle.

“Meie eesmärk on ikkagi see, et väga suureks me minna ei soovi,” arutleb peremees Mart. Tema sõnul on optimaalne karja suurus kusagil 35 lüpsilooma, sellega saaksid peremees Mart ja perenaine Merle veel kahekesi hakkama.

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Kolotsi talus on tööd kenasti ära jaotatud: peremees valmistab juustusid ja perenaine tegeleb kaks korda päevas kitsedega. Kas sina teadsid, et üldiselt on kitsed väga intelligentsed loomad ja neid ei saa ajada, vaid neid kutsutakse? Nii kutsubki perenaine kitsesid kaks korda päevas lüpsile.

Kitsepiimajuust versus lehmapiimajuust

Kolotsi toodete valikust leiab nii lehma- kui ka kitsepiimajuustusid. Talu 25 lüpsikitse toodavad päevas 60–70 liitrit kvaliteetset piima, millest valmistatakse mitut erinevat kitsepiimajuustu.

Lehmapiima ostab pererahvas sisse naabertalust, kellel on mahepiimakari. Nii toodab Kolotsi talu kokku kaheksat sorti juustu: viit erinevat sorti lehmapiimast ja kolme sorti kitsepiimast. “Kitsepiimast teeme naturaalset juustu, lisatud lambaläätsedega juustu ja rohelise pipraga juustu. Lehmapiimast valmistame kuivatatud tomatitega juustu, kolmest piprast juustu (roosa, roheline ja must pipar), nõgesega, lambaläätsega, Kreeka pähklitega ja naturaalset Emmentali stiilis juustu,” loetleb peremees. Kolotsi talu pererahva sõnul on kõige nõutumad maitsed lehmapiimajuust nõgesega ja naturaalne kitsepiimajuust.

Merle ja Mart räägivad, et enamik Kolotsi talu tooteid läheb restoranidesse, mis on pererahvale väga mugav, kuna sealsed kogused ei ole väga suured. Kolotsi tooteid saab proovida näiteks Tallinnas restoranides Mekk, Ö, Farm, Peppersack, Tartus aga restoranides Antonius ja Hektor Cafe.

Esimesed juustud

“Me alustasime rohkem sellise Lõuna-Euroopa või Hispaania stiilis juustuga, mis on kuivem, aga tugevama maitsega. Eestlane see-eest on harjunud ikka Hollandi stiilis juustuga, mis on selline juustu moodi juust,” selgitab peremees.

Mart jutustab, et alguses tegid nad juustu raamatute järgi, alles üle-eelmisel talvel käisid Hollandis ühe juustumeistri juures õppimas. “Seda oleks ehk pidanud varem tegema, kuna õige juustu saamine on ikka küllaltki aeganõudev protsess. Juustumaailm on nii kirju ning uusi sorte ja maitseid nii palju, mida kõike võiks katsetada,” kirjeldab peremees. Perenaine lisab: “Osa maitseid, nagu kolme pipraga juust, mõtleb Mart ise välja ja annab maitsta ning siis koos arutame, kuidas sel maitsel turgu oleks.”

Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tulevikule mõeldes leiavad mõlemad, et tahavad kindlasti veel juurde õppida, kuna juustumaailm on väga lai ja huvitav. “Talupidamine on meie perele selline eelpensioni projekt, mille tarbeks me ei ole laene võtnud. Kindlasti tahame ennast taas täiendama minna välismaale. Seda saame lubada endale jaanuaris-veebruaris, kui kitsed dekreedis on ja neid pole tarvis lüpsta,” selgitavad mõlemad.

Taluelu ja ethne talutoit

Et talupidamine nõuab pikka pühendumist, tunnistavad perenaine ja peremees üksmeelselt: “Talupidamise juures on oluline võimekus teha 12–13-tunniseid tööpäevi. Talupidamine on üks ettevõtluse vorme ja muuhulgas tähendab see seda, et pead kuuluma ühingutesse, koosolekutel käima ja kogu aeg oskama olla pildil, käima kas või laatadel. Ega enam ole vahet, millal on töö- või eraelu.”

Leiburite sõnul on ehtsa talutoidu märk andnud Kolotsi talule juurde palju uusi müügikanaleid. Märk on ühtlasi ka garantii ostjale, et tegu on tootega, mis on kohalikust toorainest. ““Ehtsa talutoidu” kampaania on üsna jõuline olnud, kui rääkida sellest ajast, mil see üldse välja tuli, ning sellest on olnud meile tugevat müügiabi. Selveri laadad Tallinnas on näiteks ideaalne koht alustavale taluettevõtjale, et olla pildil,” põhjendab märgi olulisust Kolotsi talu perenaine Merle.


Kolotsi talu:

  • 25 lüpsilooma (kitsed)
  • 60–70 liitrit kitsepiima päevas
  • Viis lehmapiimajuustu – tomatitega, kolmest piprast (roosa, roheline ja must pipar), nõgesega, lambaläätsega, Kreeka pähklitega ja naturaalne Emmentali-stiilis juust
  • Kolm kitsepiimajuustu – naturaalne, lambaläätse ja nõgese
  • Kolotsi talu erinevaid juuste pakub vähemalt kuus restorani (Tallinn, Tartu)

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare