FOTOD | Kõige magusama mahla saab maast korjatud õuntest


Mahlametsa.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Vändra metsade vahel asuva Metsniku talu maadel tegutseb perekond Mitev: perenaine Terje, tema bulgaarlasest abikaasa Rumen ja nende neli tütart.

Kuueliikmeline pere kolis maale elama aasta tagasi, kui otsustati loobuda pealinnaelust ja naasta tagasi juurte juurde ning hakata tootma õunamahla, nagu seda omal ajal tegid igal aastal Terje vanemad.

„Kirg õunamahla ja selle tegemise vastu pärineb lapsepõlvest, kui valmistasin seda sageli koos oma perega. Kui alguses tegime mahla ainult enda tarbeks, siis üsna pea kasvasid kogused nii suureks, et muist jäi üle ka sõpradele ning nende sõpradele,“ jutustab Terje.

Mida aeg edasi, seda enam suurenes ka nõudlus ja sellest omakorda kasvas välja pereettevõtlus. Kuidas toimib väike pereettevõte ja milliseid segumahlasid talus valmistatakse, selgitab Mahlametsa OÜ perenaine Terje Mitev.

Terje on veendunud, et iga inimene peab tegema seda, mis teeb teda õnnelikuks.

„Kui sul on sisemine kutsung maale, siis tuleb seda järgida,“ arvab Terje. Enne päriselt maale kolimist veetis Terje perega kõik nädalavahetused, suved ja pühad maal, aga lõplik otsus tehti ikka pika planeerimise ja kaalumise tulemusena.

„Meile meeldib maal olla, isegi lapsed ei kurda. Ühe majakrundi soetasime ka siia lähedale, kuid mõni kuu tagasi saime teada, et Rail Baltic tahab rajada krundi kõrvale kruusakarjääri, mistõttu oleme maja ehitamise plaanist loobunud,“ ütleb Terje. See pole esimene kord, kui Terje Rail Balticuga on kokku põrganud.

Seotud lood:

„Üpris lähedal Metsniku talule asub üks vana talu, kauni loodusliku astangu ja allikatega tagaaias, kuhu soovisime alguses oma kodu rajada. Plaanid jäid Rail Balticu tõttu katki, kuna talu jäi trassikoridori,“ lisab ta.

Kuid sellest hoolimata soovib Terje jääda oma perekonnaga sinnakanti paikseks ja viia edasi oma esivanemate pärandit. Nii ostetigi samast piirkonnast Kaisma mõisa vana õunaaed, kuhu tulevikus loodetakse rajada uus tootmishoone ja väike kohvik. „Mõisaaed vajab veel palju investeeringuid ja tööd, aga näeme sellel kõigel väga suurt perspektiivi,“ kinnitab Terje.

Kaks kilo õunu = üks liiter õunamahla

Tootmiseks kasutatakse taluhoovis asuvat kõrvalhoonet, mille ruumid on kohendatud mahlategemiseks ja hoiustamiseks. Suvel soetati sinna ka uus lintpress ja pesur-purustaja.

Sorteeritud õunad kallatakse pesur-purustajasse ja sealt liigub purustatud õunamass otse pressi lindile. Selleks, et toormahlas olev sade ei satuks pakendisse, setitatakse õunamahla enne pastöriseerimist ja villimist mõne tunni kogumisnõus.

Segumahlade valmistamisel on see aga hädavajalik juba selleks, et mahlade maitsed omavahel korralikult seguneksid ja vormistaksid lõpliku maitse. Perenaise sõnul on sellise tootmismudeli puhul tootlikkus väga hea ning lisaks ei vaja see praegu lisatööjõudu, mis on väiketootja jaoks ülioluline.

Mahlametsa talu mahlategu algab oktoobris õunte korjamisega. Igaks mahlapressimise päevaks korjatakse kokku vähemalt kolm tonni õunu.

Mahlametsa talu mahla valmistamise omapäraks on see, et mahlaõunteks korjatakse suuremalt jaolt küpseid, juba maas olevaid õunu. „Kuna need ei säili pikalt, ei vaja me nende säilitamiseks ja järelvalmimiseks eraldi ruumi, vaid saame kohe teha mahlaks, mis on tihti palju magusam kui puu otsast korjatud viljadest tulev mahl,” selgitab perenaine.

Kõige aktiivsemal perioodil toodetakse päevas 1,5 tonni toormahla. Eelmise aasta kogutootlikkus oli 10 000 liitrit, milleks oli vaja korjata tonnide kaupa õunu. Ühe liitri toormahla tegemiseks on vaja umbes kaks kilo ubinaid. Seega tuleb selle aasta eesmärgi – 20 000 liitri – täitmiseks korjata 40 000 tonni õunu.

„Meie plaan on kasvatada tootlikkust 50 000 liitrini aastas. Praegu rendime vajaminevate õunte jaoks järgmised 10 aastat Valtus asuvat 10 hektari suurust maheõunaaeda.“

Segumahlad on kõige paremad

Mahlametsa toodete valmistamiseks kasutatakse sügis- ja taliõunu. Sügisõunad annavad magusamat ja taliõunad natuke hapukamat mahla.

Loe veel

„Taliõunu kasutan klassikalises õunamahlas, aga sügisõuntest teen segumahlasid,“ selgitab mahlameister. Segumahlad on tavaliselt mahedama maitsega. Näiteks Antonovkast saab väga head mee-õunamahla, hapu mahl ja magus mesi annavad kokku väga maitsva tulemuse.
Kahe aastaga on Mahlametsa valikusse kogunenud kümmekond erinevat toodet.

Talu esimeseks tooteks oli klassikaline õunamahl, millele järgnes õuna-rabarberimahl. „Mulle on alati meeldinud huvitavad maitsekooslused, mistõttu on meie sortimendis ka õuna-kõrvitsamahl,“ ütleb Terje. Talu populaarsemateks toodeteks on aga praegu õuna-piparmündi- ja õuna-melissimahl.

„Me toodame ka puhast rabarberimahla, mis tänu krehvtisusele sobib ideaalseks tervisenapsuks,“ arvab perenaine. Selle sügise uudistoodeteks on õuna-baasiliku-, õuna-pärnaõie-, õuna-nurmenuku- ja õuna-ebaküdooniamahl. Tulevikus on plaanis katsetada ka õuna-kapsa- ja miks mitte ka õuna-kartulimahla tegemist.

Tulevik toob marjajahud

Lisaks mahladele plaanib Terje tulevikus proovida ka erinevate viljade (nt kõrvits, porgand, punane peet) pressimisjääkidest jahude tootmist. Selleks tuleks aga kõigepealt uurida, kas ja kuidas on võimalik kasutada pressimisel tekkinud jääke. Oluline on ka välja selgitada, kui palju jääb jääkmassidesse toitaineid ja kui palju selle tootmine maksma läheks. Selleks teeb ta koostööd EAS-i ja Polli Aiandusuuringute Keskusega. Lisaks mõlgutatakse mõtteid ka kalvadose tootmisest, mis arvatavasti tulevikus samuti ära tehakse.

Mahlametsa toodete pakenditelt võib leida lasteraamatute illustraatori Katrin Ehrlichi loodud lastepäraseid kujundusi. „Kuna toode on ennekõike suunatud lastele, siis on pakendid lõbusad ja kirevad, neilt leiab erinevaid metsaelanikke ja mahlades kasutatud tooraineid,“ kirjeldab Terje pakendeid.

Mahlameistri meelest on ise tegemise juures kõige toredam see, et saab teha just seda, mida ise tahad ja millal tahad. Erinevate kammitsate vältimiseks üritab perenaine ka võimalikult palju asju ise finantseerida. Selleks, et tooted oleksid kvaliteetsed, kuid taskukohase hinnaga, korjab ta kõik toormaterjalid ise.

Hinnatõusu vältimiseks ei viida Mahlametsa tooteid ka suurematesse kaubanduskettidesse, vaid neid saab osta näiteks Pärnu Taluturult, Facebooki kaudu, Jaani Lihapoest Pirital ja Pärnamäel ning paljude Pärnumaa väiketootjate vabrikupoodidest. Nii on Mahlametsa tooted saadaval ka Jaanihanso Siidrimajas ja Allikukivi Veinimõisa poes.

„Ehtsa talutoidu“ märk annab talunikele suuremat tuntust ja garantii, et toodete valmistamisel kasutatakse kvaliteetset toorainet. „Pärast märgiga liitumist oleme saanud juurde palju uusi tutvusi ja kasulikke kontakte, mis on meie äri edendamisel kindlasti ära tasunud. Lisaks oleme saanud teistelt liikmetelt inspiratsiooni uute toodete arendamiseks või äriotsuste tegemiseks,“ rõõmustab Mahlametsa perenaine Terje Mitev.

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare