Kortslehe õied annavad toredust juurde vaasi sätitud lilledele.
Taime esimesed liigid jõudsid iluaedadesse juba 16.sajandil. Nende menu taga on pikk õitsemisaeg, lisaks tasakaalustavad nii õied kui lehed üldist suvist värvikirevust. Roosõieliste sugukonna kortslehe (Alchemilla L.) perekonda kuuluvad madalad(20-60 cm), enamasti roomava risoomiga mitmeaastased rohttaimed. Nende kollased õied paiknevad kroonlehtedeta kännasjas pöörises. Kortslehtede seas on palju määratlemata pisiliike. Liigid erinevad sageli vaid karvasuselt, lehehõlma kujult, arvult või suuruselt. Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos. Avanenult on lehed sõrmrootsed, hõlmised, lamedad, ümardunud või neerjad. Esineb nii juurmisi pikarootsulisi kui ka väikesi varrelehti.
Pikaealise ja kaunilehelise püsikuna õitseb taim rikkalikumalt, kui istutate taime iga 8-10 aasta järel ümber. Kõiki kortslehti saab paljundada kas jagades või seemnetega.
Üldiselt tahab see taim kasvata päikesepaistelisel või poolvarjulises, parasniiskes ja keskmiselt viljaka mullaga kohas. Rammusas aiamullas ületab kortslehe paljunemisjõudlus kultuurtaimede oma ja see võib muutuda kiiresti tülikaks umbrohuks.

Looduslikult kasvavat kortslehte teatakse kui tervist turgutavat taime. Keskaegsed alkeemikud olevat kasutanud kortslehtedele kogutud vett tarkade kivi ja kulla tegemise katsetes. Alkeemikutelt sai kortsleht ka oma ladinakeelse nimetuse alchemilla ( keemikute rohi). Inglise keeles tähendab kortslehe nimi daamida mantlit (lady`s mantle) ning eks see leheke meenutabki uhkelt kroogitud daamikeepi. Sakslased on aga taimele andnud eriti toreda nime- die Kleine Kräuterhexe ehk väike rohunõid.

Tervise turgutamiseks koguge kortslehe õisikuid ja lehti. Taime lehed sisaldavad parkaineid tanniine, seepärast on vanemad lehed mõrkjad. Noortes lehtedes on parkaineid vähem, C-vitamiini aga kuni 210mg%, lisaks karotiini, flavonoide, suhkruid, vaha jt väärtuslikke bioaktiivseid aineid. Veel sisaldab kortsleht rauda, mangaani, boori, kroomi, niklit, vaske, tsinki ja vanaadiumi.

Sellest taimest tehtud tee aitab naistehaiguste ja kliimaksihäirete korral. Rahvatarkus õpetab kortslehe tõmmisega loputama väsinud ja põletikulisi silmi. Samuti sobib seda rüübata soole-, põie-, neeru- ja kopsupõletiku ning maohaavandtõve korral. Sellest taimest tehtud tee aitab väljutada liigset vett ja suurendab organismi vastupanuvõimet. Lehepuruga tohterdatakse välispidiselt paiseid ja põletikulisi kohti.

Turgutavad kõhutee jaoks võtke 1 sl kuivatatud ürti, valage see üle klaasitäie keeva veega, laske 30-40 minutit tõmmata, siis kurnake. Jooge seda seedehäirete korral pool klaasi enne sööki.

Külmetuse või põletiku korral võtke ½ tl kuivatatud kortslehete, valage peale klaas keeva vett, laske 10 minutit kaane all tõmmata ning jooge kuumalt koos meega 0,5 või 1 kruusitäis teed 3-4 korda päevas.

Vannieliksiiri tarbeks võtke võrdses koguses lavendlit, kortslehte ja roosiõielehti, valage neile veini- või õunaäädikas. Laske segul 2-4 nädalat pimedas seista. Lisage 2-3 sl segu vannivette. Selline vann ergutab naha ainevahetust, vähendab furunkulite teket ja mõjub rahustavalt.

Roniroosid ja kortslehed sobivad omavahel ülimalt hästi.

Aiad,kus on kasvamas kortsleht, näevad uhkemad välja.

Köögiviljaaed,kus on ruumi ilutaimedele, näeb rõõmsam välja.