Eriku ema, keraamik ja luuletaja Silvia Hanson ostis maja 1972. aastal, keset sügavat nõukaaega. Seetõttu on täiesti ime, et majas on säilinud hiiglama suur kahhelahi, suur vanaaegne riidekapp, trobikond siniseid plekk-kanne ja intarsiatehnikas kummut. Tõsi, see viimane oli aastateks peidetud paksu pruuni värvikihi alla ning imelisest kummutist ei teadnud keegi midagi. Kui Erik hakkas ühel hetkel kummutilt uudishimust värvi kraapima, selgus, et selle all on imeilus pind. Pisut tuli teha ka iluravi, kuid kummut on säilinud üsna hästi ning ehib nüüd esimese korruse suurt tuba. Siiani pole teada, kuidas kummut Noarootsi kanti sattus.

Marika ja Erik hakkasid maja taastama 1990ndatel. Kuna Erik on arhitekt, jäi mõistagi tema kanda nii projekteerimine kui ka kogu ehituslik osa. Taastamise käigus ehitati suuremaks köök ja veranda, vana talumaja sai juurde ka teise korruse. Täiesti nullist tuli taastada praegune töötuba, sest see majaosa oli põlenud.

Kultuurkihi alt tuli välja kunagine originaaltapeet ja selle eeskujul valiti ka praegune õrn ja siniste lillekestega romantiline muster.

Marika käsi on mängus sisekujunduse loomisel ja kodukaunistamisel.

“Erik andis sisekujunduses mulle valida kaks värvitooni ning ma valisin valge ja sinise. Kogu sisekujundus ongi neis värvides. Märksõnadeks on lilled, kalad, meri, ja neid motiive leidub ka sisekujunduses,” ütleb Marika.

Sisekujundus on Marika suur kirg ja hobi, ta lihtsalt naudib ilu enda ümber ning tahab pakkuda seda ka teistele. Igal aastaajal püüab ta kodu sättida just selliste toonidega, et siin oleks hubane ja mõnus olla. Näiteks jõulude eel täitub maja punaste toonidega, kevadet aga kuulutavad erksad värvid. Kindlasti on värviskaalas roheline ja kollane koos samade pastelsete toonidega.

Valge-sinise sisekujunduse taustal võib ju mängida erinevate värvidega ja üsna lihtne on muuta elamise ilmet vaid mõne detailiga, olgu selleks diivanipadjad, kardinad, nõud või salvrätid.

Teisele korrusele viiva trepi riiulil püüavad pilku kalakujud. Neid on pererahvale kinkinud sõbrad, osa keraamilisi kalu on aga Eriku ema Silvia Hansoni looming.

“Üksteist aastat korraldasime sõpradele heeringapäeva ja õpetasime, kuidas teha rootsipärast magusat marineeritud heeringat. Sõbrad hakkasid meile igal aastal kinkima kalakujulisi taieseid. Nüüd on neist saanud suisa kollektsioon,” ütleb Marika.

Mereteema jätkub teisel korrusel aga Silvia Hansoni akvarellidega, reisikohvri, purjeka ja mereteemaliste detailidega. Valgeks värvitud laudvooderdis annab valgust ja avarust, valge ja hallikassinise triibuline tapeet koos pitsiliste voodikatete, kaltsuvaipade ja vana mööbliga loob helge, armsa ja romantilise hõngu. Teisel korrusel on vanaema tuba, kus on raudvoodi, vana kirjutuslaud, korvtool ja peeglilaud. Seinal aga ema tikitud kleidike Marikale. Riidekapi asemel on viilkatuse alla jäetud tühi ruum, kuhu on paigaldatud toru riidepuudele.

Vana mööbli ja muu vanavara toovad Hansonid aga enamjaolt Rootsist.

“Erinevalt Eestist pole Rootsis olnud sõdu ja seetõttu on vanavara seal väga soodne. Pigem toome me vana mööbli sealt ja laseme Eestis taastada, kui selleks on vajadus,” ütleb Marika.

Kui pea igas taastatud maakodus, isegi linnakorteris on jäetud paljaks palksein, siis ­Hansonite majas sellist seina ei leia. Arhitektina on Erikul selle kohta oma arvamus.

“Iga inimene eritab ööpäevas auru näol umbes 1,5 liitrit vett, peale selle on toidutegemise ja muu elutegevusega tekkiv aur. See põhjustab puuduliku ventilatsiooni ning puuduva aurutõkke puhul hallitust ja seinakonstruktsioonide mädanemist,” ütleb ta. “Kui see juba välisseina konstruktsioonidesse poeb, on see ülimalt ohtlik,” põhjendab Erik. Maja peab olema auru- ja õhutihe!

Hansonite maja kõrval asub aga teine maja. See pealtnäha väike maja peidab endas ruumikat sauna, sauna eesruumi, kööginurka, mitut sohvat ning selle ülemisel korrusel on magamisasemed. Saunamaja täidab ühtlasi külalistemaja funktsiooni. Sellest suvest on Villa Hansoni külalistemaja ametlikult üleval ka majutuskohana booking.com leheküljel.

“Kui me Normandias ja Inglismaal elasime B&B ehk kodumajutust pakkuvates paikades, siis mõtlesime, et võiksime ju ka ­proovida. Nüüd on meil siin olnud ameeriklased, poolakad, prantslased, sakslased, soomalsed, rootslased, teinekord ka eestlased. Sel suvel oli väga palju külalisi,” ütleb Marika.

Majutuse pakkumine nõuab tema sõnul natuke planeerimist ja organiseerimist, kuid nii Marika kui ka Erik ütlevad, et on aktiivsed puhkajad ja neile külalistega tegelemine meeldib. Mõlemad harrastavad ka golfi ning Eestis olles käivad Niitväljal seda mängimas.

Hommikuti koristab Marika külalistemaja külaliste lahkudes ära, läheb naabrinaisega kepikõnnile, peale selle meeldib talle metsas marjul käia, küpsetada ja lihtsalt kodus toimetada.

“Olen Põltsamaa tüdruk. Elasime oma majas ja mäletan, et pidin igal suvel sõstraid korjama. Mu ainus mõte oli toona, et saaks ainult Tallinnasse ära. Aga nüüd mõtlen, et nii hea on siin olla ja toimetada kui tõeline maakodu perenaine! Ma kohe naudin seda. Vanadel talukohtadel on isemoodi aura ja siin ma seda kogen,” ütleb ta.

KOMMENTAAR

Ene-Ly Piibor, sisekujundaja

Villa Hanson on kaunis suvekodu, mis oma skandinaaviapärase stiiliga sobib suurepäraselt Noarootsi looduse ja rannaküla õhustikuga. Sisekujunduses on tunda pererahva head värvitunnetust ja materjalide valikut oma kodu kujundamisel.

Heledad jahedamad toonid toovad tuppa avarust ja valgust. Kaunilt on sobitatud sinise erinevad varjundid maheda rohelisega. On tunda mere hõngu. Kenasti kombineerides on elavdatud seinte pindu, näiteks pabertapeet õrna mustriga ja valge laudadest seinapaneel, erinevad tapeedimustrid ja värvitud pind naturaalse puiduga. Kogu skandinaavialiku heleduse teeb pehmeks, romantiliseks ja koduselt hubaseks vana mööbel ja rohked pisidetailid ning nipsasjakesed: küünlad, lillepotid, fotod, padjad, linikud, kaunid lapitehnikas tekid ja kaltsuvaibad.

Paljud esemed on hindamatu väärtusega, kuna on seotud mõne sündmuse või kallite inimestega ja nende asjade olemasolu kummutil või kapiserval on soe meenutus. Väga tore ja vahva on vana ahi, mis on truult oma kohust täitnud juba kaua. Mõned potid on veidi pragunenud, aga see just ongi vana asja võlu. Eestis on seda veel vähe harrastatud, aga Villa Hansoni pererahvas on nutikalt paigutanud valgustid aknalauale.

Meie kliimas on palju pimedat aega, kuid nii tekib akna ette valguskardin ja võõra pilk ei pääse sisse, samas on kaunis valgusti ka ehteks toale. Hästi praktiline on kodu ruumijaotus. Mitmes toas on tekitatud nurgakesed erisugusteks tegevusteks.

On tore, kui pere on koos ja igaüks leiab toas omale meelepärase tegevuse. Villa Hanson on kujundatud hinge ja kirega. Sisekujundus ja hooned väljast koos ümbritseva looduse ja kaluriküla õhustikuga moodustavad suurepärase terviku.