FOTOD | Muinasjutuline Palvemaja talu, kus hinnatakse vanu traditsioone

Palvemaja talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Võrumaa metsade vahel paikneb saladusliku nimega Palvemaja talu, mille aias jooksevad ringi kaheksast erinevast tõust küülikud.

Muinasjutulised talud, mille põldudel müttaksid ringi sead, lehmad ja lambad ning rohulappidel jookseksid haned, kanad ja küülikud, jäävad üldiselt aastakümnete taha. Kuid siiski leidub ka neid, kes on oma südameasjaks võtnud just sääraste vanade traditsioonide hoidmise ning seeläbi ammu unustatud vanade taluloomade ja talupidamisviiside tutvustamise.

Üheks selliseks vanu traditsioone hindavaks taluks on Võrumaal paiknev Palvemaja talu, mille omanikud Tea ja Endel Leius tegelevad küülikute kasvatamisega.

Küülik või jänes?

Talu sünniloost rääkides läheb perenaine ajaloos tagasi 1984. aastasse, mil osteti kõnealune talukoht ja ehitati elumaja. Enne neid asus siin Urvaste kirikule kuulunud ja sakslaste ehitatud palvemaja. “Siia kolides oli palvemaja küll juba kokku kukkunud, kuid austusest pühakoja vastu nimetasime ka oma talu just Palvemaja taluks,” selgitab Tea nime saamise tagamaid. Perenaise juttu talu väärikast ajaloost kinnitab ka maja ees kasvav võimas pärnapuu, mille suursugusust on mitmel aastal käinud imetlemas ka kunagise palvemaja ehitanud sakslaste järeltulijad.

Palvemaja talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Segaduse vältimiseks tasuks teada, mille poolest erinevad küülikud ja jänesed. “Küülikud elavad majapidamises, jänesed on aga metsloomad ja elavad metsas,” ütleb peremees. Peamise erinevusena toob ta välja kahe looma tiinuse kestused. “Metsjänes kannab poegi kolm kuud, mistõttu on nad praktiliselt kohe valmis iseseisvalt ellu astuma. Küülikud seevastu on tiined vaid kuu aega ning nende pojad vajavad vähemalt kaks kuud ema hoolitsust, kuniks neile korralik karvkate tekib ja nad iseseisvalt hakkama saavad.”

Naturaalsed maitsed

Aastate jooksul on pererahvas pidanud nii pulle, sigu, kanu kui ka küülikuid, kellest viimastele otsustati lõplikult truuks jääda. “Mingi hetk kasvatasime ka tšintšiljasid, kuid nende nahkade hooldamine vajab erinevalt küülikutest tõsisemat tööd, mistõttu jäime lõpuks vaid koduküülikute juurde,” räägib Tea.

Leides oma tõelise kutsumuse, läks perenaine ligi 15 aastat tagasi Särevere kooli, kus täiendas end karusloomade kasvatamise alal. Värskelt kooli lõpetanuna keskendutigi esimestel aastatel eelkõige karusloomade kasvatamisele, pidades peamiselt Rexi tõugu küülikuid. Alles hiljem, kui karusnahkade hind langes, otsustati üle minna lihatõugude kasvatamisele, millest on saanud ka nüüdseks talu peamine tegevusala.

Praegu on Palvemaja talu tootevalikus kolm erinevat lihatoodet, millest üks, küülikulihakonserv, võitis muuhulgas eelmisel aastal “Parima talutoidu” konkursil lihatoodete kategoorias esikoha. Teised kaks – suitsutatud ja jahutatud küülikuliha – on samuti saanud tarbijatelt vaid positiivset tagasisidet. Tegemist on oma nime väärivate kvaliteetsete toodetega, mille üle tunnevad ka taluomanikud põhjendatult uhkust. “Ega siin olegi mingit suurt retsepti. Hoiame oma toodetel naturaalset maitset, lisatud pipar, sool ja loorberileht toovad hõrgu lihamaitse paremini esile,” räägib peremees. Lisaks heale maitsele ja naturaalsusele toovad taluomanikud küülikuliha eelisena välja ka vähese rasva- ja rohke tailihasisalduse. Perenaise sõnul on küülikuliha sobivus suhkruhaigetele lausa meditsiiniliselt tõestatud, mistõttu sobib toode ka diabeetikutele. “Maitselt meenutab küülik pisut kanaliha, kuid kõige õigem on see ise järele proovida ja oma hinnang anda,” iseloomustab taluperemees küülikuliha maitset.

Hea toit ja kvaliteetne elukeskkond

Mis teeb aga Palvemaja talu küülikulihast valmistatud tooted eriliseks? “Kvaliteetne sööt ja loomade elukeskkond, mis tagavad koduküülikute hea tervise ning rõõmsa meele,” arvavad Tea ja Endel. Söögi osas on pikkkõrvad valivad ja teavad ise, milline hein see kõige parem on. “Ega nad igat kõrrelist ka kohe nosima hakka. Nad on väga lõhnatundlikud ja vängema aroomiga sööki nad ei maitsegi.”

Paika peab ka ütlus “arg nagu jänes”, sest küülikud pelgavad võõraid inimesi, hääli ja lõhnu. “Kunagi korraldasime ka ekskursioone küülikufarmi, kuid võõrad hääled ja lõhnad tekitasid loomadele liiga palju stressi, mistõttu oleme sellest loobunud,” räägib peremees. Samuti elab iga küülik oma privaatpuuris, mis hoiab ära kaklused toidu pärast ja iseloomude erinevusest tulenevad lahkarvamused.

Palvemaja talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Lisaks mitmekesisele küülikuliha valikule pakub Palvemaja talu ka erinevaid küülikunahast valmistatud riideesemeid ja aksessuaare. “Paljud tooted on saanud alguse praktilisest vajadusest. Nimelt on küülikukarv väga soe, mistõttu on see hea materjal käte, jalgade, kere, kaela ja pea katmiseks. Peamisteks müügiartikliteks on nii randmesoojendajad, sallid, labakud, vestid, peapaelad kui ka laste jalanõud. Uusimaks tooteks on küülikunahast soojendavad tallad. “Selle idee andis meile üks Palamuse laada külaline, kes oli pidevalt hädas külmetavate jalgadega. Kuna küüliku karv on soojendava toimega, sündiski idee säärasteks taldadeks,” räägib Tea.

Suurt õhinat tekitab perenaises ka üks täiesti uus toode, mis hetkel on vaid prototüübina olemas. Tegemist on tellitava pikkusega karvase salliga, mida saab vastavalt soovile sättida kas pikemalt või lühemalt näiteks kleidi või palitu peale.

Lisaks saab Palvemaja talust soetada küülikunahast käekotte, rosette, patsikumme, mansette, võtmehoidjaid ja kõrvarõngaid. Samuti on väga populaarsed lastele ja koertele-kassidele käsitsi valmistatud mänguasjad jpm. Muide – ka talu külalised saavad küülikunahast meisterdamises ise kätt proovida. Nimelt korraldatakse nii laatadel kui ka talu väikestele külalistele meisterdamise õpitubasid.

Tulevik paistab helge

Tuleviku osas on pererahvas optimistlik. Soovitakse tootevalikut laiendada ja tegeleda ka tootearendusega. “Minu sooviks on alustada ühel päeval ka suitsuvorsti ja toorvorstide valmistamisega. Hetkel veel toorainet napib, sest valdavalt ostetakse liha kas jahutatult või siis olemasolevate toodete näol. Selleks, et tootearendust teha, tuleks aga kindlasti nii tootmist laiendada kui ka farmi suurendada.”

Palvemaja talu tooted kannavad ka kõik “Ehtsa talutoidu” märki, mis koondab mitme Eesti taluniku toodangu ühe katuse alla. “Märk on kindlasti aidanud meie lihavalikul paremini silma paista ja tuntust koguda ka tänu parima talutoidu konkursile,” arvavad Tea ja Endel. Suurtest kaubanduskettidest valdavalt veel nende tooteid ei leia, praegu on peamisteks müügikohtadeks nii erinevad “Ehtsa talutoidu” laadad kui ka nende oma talupood, Tartu ja Pärnu taluturg, toidumessid ja üle Eesti toimuvad laadad.

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare