FOTOD: Pappkastidest alguse saanud maja, kus pole ühtki radiaatorit

 (60)
Foto: Sven Arbet

Kui Alla ja Antti Hargisk majaehituse plaani pidasid, lähtusid nad põhimõttest − kodu peab olema ruumikas, mugav, ning püsikulud peaksid hiljem olema minimaalsed.

Ühel reedeõhtul võttis Antti Säästumarketist kaenlasse kaks pappkasti ja haaras kassa juurest kaasa mõne tuubi Super Attacki liimi.

Kodus otsis ta välja tugevad käärid, kalkulaatori ja kirjutusvahendid ning sulges end omaette tuppa. Ta otsustas papist valmistada tulevase kodumaja maketi.

Varemalt oli omavahel arutatud, kui palju ja milliseid ruume majas vaja oleks. Nüüd Antti muudkui lõikas, liimis ja arvutas. Lõpuks läks maketti kaasale esitlema ja sai loomulikult heakskiidu.

Praegu majas ringi käies ei hakka silma ühtegi toru, juhet ega radiaatorit. Samas on päkad soojad ja soojus levib mõnusalt üle kogu keha.

Maja küttesüsteemi süda – maasoojuspumba automaatika - asub garaažis. See on justkui hea koduhoidja, mis ettenähtud korra järgi toimetab. Võid rahulikult nädalaks kodunt ära sõita ja naasta mõnusalt sooja majja. Kaasa aitab muidugi see, et hoone on ülimalt soojuspidavaks ehitatud.

Enamasti on inimestel arvamus, et põrandaküte on väga kallis. Peremees toob lihtsa näite: kui põrandakütte torudes ringlev vesi on umbes 30 kraadi, siis radiaatoris peab sama toatemperatuuri saavutamiseks olema vesi vähemalt 50–60 kraadi ehk kaks korda rohkem. Hargiskite eramu on suur – 325 m². Saja ruutmeetri kohta tulevad kõik kulud kuus kokku olenevalt aastaajast laias laastus 20–40 eurot. Majaperemees soovitab igaühel võrrelda neid oma kuludega.

Pikemalt ja põhjalikumalt saad sellest ülimalt ökonoomsest ja kaunist majast lugeda Maakodu märtsinumbrist - kas digiversioonist või paberajakirjast, mille leiad ajakirjanduse müügilettidelt.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare