
Raplamaa laante vahel karjatavad noortalunikud Kaisa ja Priit Tähe harjumuspäraste lehmade asemel hoopis Eestis haruldasi Saksa Ida-Friisi piimalambaid.
Mõte hakata pidama Ida-Friisi piimalambaid tekkis Kaisal ja Priidul elades Saksamaal, kus lambapiimast tooted olid nende toidulaua igapäevane osa.
“Nägime, et Eestis on taolised tooted veel täiesti tundmatud, mistõttu otsustasime siinsel turul nende tutvustamisega algust teha,” ütleb Kaisa.
Erilise piimakarja sünd
Lambapiim erineb tavalisest kitse- ja lehmapiimast nii tekstuuri kui ka maitse poolest. Samuti on tootel rida tervislikke aspekte, mistõttu nägid hakkajad ettevõtjad sellel potentsiaali ka siinsel turul.
“See on mõnusalt magus ja ilma spetsiifilise kõrvalmaitseta ning sobib ka neile, kes lehmapiimast valmistatud tooteid süüa ei saa. Samuti saab piimast valmistada väga maitsvat juustu,” selgitab Kaisa. Peale piima, mida saab loomadelt kuni kolm liitrit päevas, on Ida-Friisi lambad hinnatud ka oma villa ja liha poolest.
Muide – väidetavalt on kogu kaasaegne piimatootmine kunagi alguse saanud hoopis lammastest.
Nagu öeldud, siis piimalammaste kasvatamise mõte tekkis pererahval Saksamaal elades. Eestis polnud neist siis veel keegi kuulnud, mistõttu tuli ka kari hankida loomade päritolumaalt.
“Saksamaale lambakarja ostma minnes tehti ettepanek ka seal karjatamisega alustada, kuid soov panustada ja arendada talupidamissektorit Eestis tõi meid kindlalt siia Raplamaale tagasi,” räägib Kaisa. Oma osa mängis Eestisse tagasitulekul ka äsja soetatud talu. Küll aga õpiti enne Eestisse tulemist piimalammaste karjatamise iseärasusi Saksamaa oma ala professionaalidelt.
