FOTOD: Tatra ja lammaste kasvatamine nõuab hobusekannatust

 (2)
Tõrvaaugu talu
Tõrvaaugu talu.Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tõrvaaugu Mahe Talu on Rapla maakonnas asuv pereettevõte, kus tegeldakse nii mahetatra kui ka lammaste kasvatamisega.

2008. aastal mõtles Tõrvaaugu talu pärija Janek Kuusik koos vennaga, mida isa põldudega peale hakata.

“Tõimegi vennaga turult kolm lammast ja koti tatart. Külvatud tatar õitses väga ilusasti, mis tõi ka mesilased piirkonda,” jutustab ta. Sellest hetkest võttis peremees eesmärgiks kogu korjatud tatra maha müüa, et inimestel oleks võimalus tarbida head, puhast ja naturaalset toorainet.

Nüüdseks on mahetalu tootevalikus nii tatrakruubid ja -jahu kui ka tatrapadjad ja -madratsid. Kui mahetalunik Janekil vaba aega on, käib ta ka külaorkestris pasunat mängimas, kuid väga tihti seda kahjuks ei juhtu.

Tatra kasvatamine ja tatratooted

Peremehe sõnul on tatra kasvatamiseks vaja palju sitkust ja pealehakkamist. “Üüratu hobusekannatus ja head närvid peavad olema, kuna tatar kardab külma ja ega liigne kuivus ka kaasa aita,” kinnitab Janek. Tema sõnul on tatraga muret küll, kuid sellest hoolimata on igal aastal võimalik ikkagi saaki saada.

Tõrvaaugu mahetalu tootevalikus on kooritud tatar, tatrakruup, -tang, -jahu ja rohkete kiudainetega tume jahu, mis saadakse kestade sorteerimisel saadud tolmust. Talu kõige populaarsemateks toodeteks on tatrakruup ja tatrajahu. Lisaks valmistatakse talus ka mitmes erinevas mõõdus tatrapatju ja -madratseid ning hooajaliselt pakutakse tatramett.

Tõrvaaugu talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit
Seotud lood:

Peremehe sõnul magab tema ise tatrapatjadel, kuid mitte -madratsil. “Tatrapadi on hea une saladus ja aitab ka valude puhul,” kinnitab Janek. Tema kinnitusel on paljudel kombeks panna tatrapadi radiaatorile või mikrolaineahju, et see läheks soojaks ja leevendaks valutavat kohta.

Peremees hindab ka konkurentsi. “Kindlasti ei ole konkurents takistuseks vaid paneb mõtlema, kuidas saaks asju paremini teha, milliseid uusi seadmeid muretseda ja mida uut proovida ning pakkuda,” kinnitab Janek.

Esimene tatrapuder

Janeki meelest oli talutootmise alustamisel üheks raskemaks osaks tatrakestade eraldamine. “Esimestel katsetel kasutasime onu käest saadud haamerveskit, mille modifitseerisime tatrale sobivamaks. Kahjuks eraldusest alles jäänud saadus oli kvaliteedilt veidike kehvake,” meenutab Janek. Tema sõnul lõhkus veski terad liiga ära ja sellest valmiv puder meenutas rohkem tapeediliimi. “Mitu aastat käisime seda laadal müümas, enne kui saime ökopoodidesse,” selgitab Tõrvaaugu Janek. Peremehe kinnitusel oli põldude mahedaks saamine ka mitmeaasta protsess, kuid tänaseks on kõik need murekohad ületatud,” kinnitab peremees.

100 Suffolki lammast

Tõrvaaugu talus on lammastega tegeletud juba kümmekond aastat ja nüüdseks jookseb talu põldudel ringi suur Suffolki tõugu lambakari. “Lammaste puhul hakkasime ka ise uurima, kuidas lambaid kasvatada, pügada ja poegi vastu võtta,” meenutab talu peremees. Tänaseks on talu põhikari umbes 100-pealine.

Tõrvaaugu talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

“Eelmisel aastal tõime karja ka Suffolki tõujäära ja tegeleme nüüd tõuaretusega,” selgitab Janek. Mahetalu peremehe kinnitusel on selle tõu järeltulijad väga suured, tugevad ja hea villaga lambad. “Lambavilla viime Märjamaale Kabala villavabrikusse, kus teenustööna kedratud paksu sokilõnga müüme laatadel,” jutustab mahetalunik. Lähiajal loodetakse müüma hakata ka lambalihatooteid – liha, suitsuvorsti ja hakkliha.

Tõrvaaugu läheb välisturgudele

Tõrvaaugu mahetooteid leiab ka Soomest. Põhjanaabrite juures on neil eraldi inimene, kes suhtleb suuremate kaubanduskeskustega. “Kui mitme turuga enda kasvatatud tooraine otsa saab, siis saab ju alati teistelt kokku osta ja seda edasi müüa. Nii saame aidata ka teisi kohalikke toorainekasvatajaid,” jutustab peremees.

Selle aasta lõpus loodetakse ka valmistama hakata tatranuudleid ja gluteenivabu küpsiseid. “Kui hästi läheb, proovime ka tatraleiba küpsetada,” kinnitab Janek.

Tõrvaaugu talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tõrvaaugu peremehel on tulevikus plaanis välja anda ka mahetalude käsiraamat. “Mitme aasta jooksul kirja pandud kogemused peaks olema hea pagas, mille põhjal seda teha,” muheleb Janek.

Loe veel

Mahetalu toodetel on lisaks “Ehtsa talutoidu” märgisele alates 2012. aastast ka mahemärgis. “Ökomärk oli meie jaoks suur samm edasi, mis võimaldas Tõrvaaugu tooteid ökopoodidesse müügile anda,” selgitab Janek. Peremehe sõnul näitab talutoidu märk tarbijale, et tegu on ikka õige tootega, mis on talust tulnud ja kohalik. “Kui saaks gluteenivaba märgi ka, siis oleks tegu igati öko, maheda ja gluteenivaba naturaalse toodanguga,” ütleb Janek.

Miks valida talutoit?

Tõrvaaugu Janeki sõnul on Eesti mullas kasvatatud toit inimese tervisele hea ega reosta ka meie keskkonda. “Eestis toodetud toote tarbimine toetab kohalikke ja tooraine maitse on parem, kuna tuleb tegelikult otse põllult. Näiteks meie tooted jõuavad juba kahe-kolme päeva jooksul poelettidele ja inimene saab seda tarbida,” kinnitab peremees.

Eestis lähevad Tõrvaaugu Mahe Talu tooted lisaks ökopoodidele läbi Nonna Organicu ka suurematesse poekettidesse ja maheklubi “Talu toidab” kaudu erinevatesse Rimidesse.

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare