FOTOD: Viltuvajunud majakeste asemele kerkis kuninglike vaadete ja stiilse sisustusega puhkemaja

"Kui Leesikalda 1989. aastal ostsime, seisid õuel postide peale ehitatud ja üsna viltu vajunud hooned," alustab nüüdse kauni puhkemaja tutvustamist perenaine Meelike Pukk.

Lahemaal Leesi külas asuv koht osteti suvekoduks ning kuni 1990ndate keskpaigani seda sellena ka peeti. Kuid siis, kui Raivo ja Meelikese noorem poeg Ivo keskkooli viimasesse klassi läks, müüdi linnaelamine maha ja koliti lõplikult maale.

"Kahe koha vahet sõitmine oli väga tüütu," põhjendab Meelike, miks selline otsus tehti.

Garaažihoone kohandati ümber Meelikese emale ja tema elukaaslasele. Kui viimane mõned aastad hiljem suri, avaldas ema soovi linna tagasi kolida ning maja jäi tühjaks. Sestap tekkiski mõte hakata puhkemaja pidama.

Kuid asi ei kulgenud sugugi nii lihtsalt, et mõeldud-tehtud. Ümberehituste lõpusirgele puhkes majas ühel päeval seni teadmata põhjusel tulekahju ning kõigega tuli otsast alata.

Aga kunagi ei tea, milleks miski hea on. Näiteks leidsid uue ülesehitustöö käigus majas vaheseinana koha Aruküla rahvamaja vanad seinapalgid, mis sel kombel lõkkest päästeti.

Vanasti seisis taluõuel kolm hoonet. Ja samapalju on neid ka täna, kui garaaž ja suveköök välja arvata - pererahva elamu ja kaks maja külalistele.

Peamiselt tullakse Leesikaldale puhkama perekonniti ja enamus külalistest on välismaalased. Kuna majutust pakutakse maja-, mitte toakaupa, siis sobibki see kõige paremini just peredele. Kokku on kahte majja võimalik magama panna 11 inimest (5+6).

„Ei oskagi öelda, miks enamus meie külalistest välismaalased on. Lihtsalt nii on läinud. Mõni perekond tuleb tagasi juba mitmendat aastat järjest ja mõnedega olema pikaks ajaks suhtlema jäänud. Kingitusi saadetakse ja jõulukaarte,“ räägib Meelike Pukk. Üks Saksa perekond aga tegi pererahva koerast Escost nii palju kauneid fotosid, et vormistas need hiljem kalendriks.

Palju on ka selliseid inimesi, kes on abiellunud välismaale ning kel Eestis enam kodu pole. Ja kui kodumaale tullakse, peatutaksegi Leesikaldal.

Pidudeks ja muudeks üritusteks perekond Pukk ruume välja ei üüri. Olgugi, et kogu aeg helistatakse ja küsitakse.

Toad puhkemajades pole just ülearu suured, aga väikesed ka mitte. Pigem täpselt parajad. Sisustus on maitsekas, nii mõneski kohas sees ja väljas on eksponeeritud kohalikke ja teistegi Eesti piirkondade rahvariidemustreid. Mõlema maja suurtest rõduakendest merele avanevad vaated on aga lausa kuninglikud.

Kliendid leiavad Leesikalda üles peamiselt interneti vahendusel (kodulehe, muide, kujundas vanem perepoeg Indrek) või suust suhu leviva info põhjal. Muidugi jäädakse ka värava taha seisma ja küsitakse, kas ööbida saab.

"Esimesed külalised olidki meil 2009. aastal kaks jalgrattamatkajatest noormeest, kes tee ääres viita märkasid ja öömaja küsima tuli," meenutab Meelike.

Kõigile külalistele tutvustab perenaine esmalt ümbruskonda, jagab kätte kaardid ning kohalike ürituste kava - kel huvi, saab osa võtta. Toitlustamist Leesikaldal ei pakuta, kuid majades on olemas kõik võimalused toidu valmistamiseks.

Lisaks saavad ülemises puhkemajas peatujad nautida ehtsa vene sauna mõnusid. Meelikese sõnul kulub saunaahju kuumakskütmiseks viis tundi, kui siis püsib see soe ka järgmise hommikuni.

Põhimõtteliselt on Leesikaldal võimalik puhata talvelgi, kuid külaliste vähesust arvestades on pererahvas seni pidanud otstarbekamaks maju detsembrist märtsini suletuna hoida.

---

Leesikalda puhkemaja

• Asukoht: Leesi küla, Kuusalu vald, Harjumaa
• Kaugus Tallinnast: 60 km ehk 40 minutit autosõitu
• Majutus: kaks maja (5+6 voodikohta)
• Spaamõnud: puuküttega vene saun, meri
• Toitlustamine: ei pakuta, söögitegemise võimalused olemas
• Lisateenused: jalgrataste ja vesijalgratta laenutamise võimalus, paadiretked merel
• Vahva elamus: merele avatud rõdudega toad sobivad mediteerimiseks ja jooga harrastamiseks
• Koduleht: www.leesikalda.ee