GALERII | Põllumees vihjab: talvekartulit tuleks osta hilissügisel

 (9)
Tulevase kartulipõllu sügisene ettevalmistus
Tulevase kartulipõllu sügisene ettevalmistusFoto: Heikki Avent

Aasta viimased kuud on kartulikasvatajate jaoks kõige rahulikum periood: saak on põllult kokku korjatud ja hoidlasse viidud ning nüüd tuleb vaid põllud järgmiseks hooajaks ette künda. Sellisel rahulikul ajal saab rohkem tegeleda ka mugulate sorteerimise, pakendamise ja turustamisega. Kuidas valida talveks õiget säilituskartulit, millistes tingimustes seda hoiustada ja milliseid sorte üldse tänapäeval kõige enam kasvatatakse, selgitab 20-aastase staažiga kartulikasvataja Margo Heinmaa.

„Mina sisenesin kartuliärisse umbes kaks dekaadi tagasi, kui lõpetasin tolleaegse Eesti Kõrgema Kommertskooli (praeguse EBSi) ärijuhtimise bakalaureuseõppe. Kooli kõrvalt töötasin ka ühes toiduainete hulgimüügilaos. Sealt sain esimesed kontaktid ja teadmised, kuidas sellises valdkonnas äri ajada,“ jutustab kartulikasvataja. Pärast ülikooli töötas Margo mõnda aega ka Tallinna Piimatööstuses, kuid peagi tekkis tal mõte ise ettevõtlusega alustada ja hakata kartuleid kasvatama. Nii pandi paari investoriga seljad kokku ja osteti ära üks pankrotistunud ettevõte koos varadega, et see ise üles ehitada. „Võiks vist öelda, et meil on õnne olnud ja oleme üles ehitanud korraliku ning hästi toimiva ettevõtte,“ arvab põllumees.

Algusaastatel oli ettevõtte põhifookus kartuli varumisel ja kokkuostul. Lisaks tegeleti ka mugulate pesemise, pakendamise ja koorimisega. Alles mõne aasta pärast lisandus kartulikasvatamine. „Praegu kasvatame erinevaid põllusaadusi 80 ha suurusel maa-alal. Sellest umbes 30% moodustavad varajased, 50% kesk-varajased ja 15% hilised kartulisordid. Lisaks kasvatame natuke porgandeid ja sibulaid,“ loetleb Margo. Viimased 10 aastat on tegeletud ka seemnekartuli kasvatamisega ja esindatud Eestis Saksa sordiaretusettevõtet Europlant. „Umbes 4 aastat tagasi hakkasime tegelema ka tööstuskartuli kasvatamise ja müügiga,“ selgitab staažikas kartulikasvataja ja lisab, et tööstuskartulit ehk krõpsukartulit müüakse praegu erinevatele kartulikrõpsutehastele. Seda nii Lätti kui ka Soome.

Seotud lood:

Hea kliima ja mullastik annavad väärika saagi
Peremehe sõnul on kohalikud põllud väga viljakad ja sobivad seetõttu kartuli kasvatamiseks väga hästi. „Siinsed põllumaad on peamiselt turba- või savi-liivamullased. Viimane sobib ideaalselt kartulikasvatamiseks, kuna hoiab hästi niiskust kinni ja haiguskolded ei levi nii kiirelt edasi,“ räägib Margo.

Selleks, et kartulisaagikus ei langeks ja mugulad oleksid terved ning korralikud, tuleb igal aastal vahetada põllu asukohta. „Kui enda maadest jääb puudu, siis vahetame või rendime põldusid juurde,” räägib Margo. Kartulisaagi kvaliteeti mõjutab oluliselt ka sademete hulk. Vihmane suvi teeb mugulad vesisemaks/tihkemaks, kuiv ja kuum periood muudab need jälle muredamaks. Seetõttu võib üks ja sama sort erinevatel aastatel maitseda ka väga erinevalt.

Peremehe arvates ei saa selle aasta saaki eelmise aasta saagiga isegi võrrelda. Möödunud aasta vihmase suve tõttu jäi Margo põldudel ligi 20% saagist koristamata. Lisaks raskendas erakordne niiskus ka kartuli kuivatamist, mis tekitas sorteerimisel suure kao. „Sel aastal olid kasvutingimused küll nigelad ja saagi prognoos vähenes 30%, kuid üldiselt võib saagiga ikkagi rahule jääda. Tarbekartulil oli mugulate arv pesas väiksem, aga see-eest olid nad üle keskmise suuremad. Krõpsukartulil olid pesad küll suured, aga mugulad tavapärasest väiksemad,” ütleb Margo.

Kas väiksem saak tõstab poes kartuli hinda?
„Poed suruvad ikka hinda alla, sest nende huvi on ju saada kaup odavalt kätte,” ütleb Margo. Erakordne põud puudutas ka Kesk- ja Lõuna-Euroopa kartulikasvatajaid. Nii püsib lootus, et odavat kartulit ei ole kusagilt saada, kuna saaki on igal pool vähe,“ selgitab põllumees.

Kartuli tarbimine küll väheneb, aga kartul ei kao Eestist kuhugile
Põllumajandus on selline riskantne äri, mis nõuab kogemusi ja julgust. „Meie oleme tegutsenud juba üle 20 aasta ja võin öelda, et siiani ei ole olnud ühtegi ühesugust aastat. Paratamatult tuleb selles äris teha pidevalt muudatusi, investeeringuid ja riskantseid otsuseid. Iga muudatus võib mõjutada saaki ja alati mitte positiivses suunas,“ tõdeb Margo. Samas on põllumees veendunud, et kartuliäri ei kao Eestist kuhugi ja kartulikasvatajad hakkavad rohkem tegelema ekspordiga.

Loe veel

Milliseid sorte eelistavad eestlased kõige enam?
„Tänapäeval keskendub inimene sortide asemel hoopis kartuli välimusele. Kui välimus sobib, siis uuritakse, kas tegu on mureda või mittemureda sordiga,“ ütleb põllumees. Margo selgitab, et ilus, korralik kartul on veidike ovaalse kuju ja sileda koorega, sellel ei ole vigastusi, kärnasid ega muid visuaalseid deformatsioone. „Kärnane kartul sobib küll söömiseks, aga ei pruugi kaua säilida, mistõttu tasub sellised kartulid alati kõige esimesena ära tarbida,” ütleb Margo ning lisab, et maitse- ja tarbimisomadusi kärnad ei sega.

Põllumehe hinnangul on ilusa kuju ja koorega kartulisortideks näiteks Elfe, Marabel ja uus, punase koorega varajane sort Sanibel. Hilistest sortidest soovitab Margo punase koorega kultussorti Laurat ja uue aja sorti Jellyt.

Millal on õige aeg talvekartuli ostmiseks ja kus seda säilitada?
„Läbi aasta kartulikilo hind üldiselt väga palju ei muutu. Kuna aga sel aastal on saagikus väiksem, ei ole välistatud, et kevadel võib esineda puudujääki, mis võib omakorda tõsta pisut hinda,“ mõtiskleb kartulikasvataja. Kartuli hoiustamiseks soovitab Margo kasutada nii külmkapi juurviljasahtlit kui ka kraanikausialust kappi, aga ainult siis, kui seal on kuiv ja jahe. Pea meeles, et mugul ei taha valgust!

„Õige aeg kartuli ostmiseks on hilissügis. Selleks ajaks on kartul natuke juba seisnud, kõik vead on välja tulnud ja kartulikasvataja on mugulad ka ära sorteerinud. Kui osta kartulit kasvuajal või kohe pärast seda, ei pruugi mugulad nii hästi säilida,“ vihjab põllumees.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare