Harjumaal on alad, kus paljanduvad aluspõhja settekivimid. Aluspõhjakivimid on ehitamiseks pinnasena stabiilsemad. Välja-arvatud karbonaatsete kivimite avamusalad, kus võib tekkida probleeme karstinähtustega ja survelise põhjaveega.

Valdavalt on aga Eestis levinud alad, kus settekivim on kaetud kvaternaariajastu pehme settinud pinnasega.

Pinnas koosneb tahkest osast, õhust ja veest. Pinnaseomadusi mõjutab osakeste tüüp, nende koostis ning osakeste, õhu ja vee suhteline hulk pinnases.

Pinnase füüsikalistest omadustest sõltuvad pinnase mehaanilised omadused, nagu tugevus, vajumite teke, vee läbilaskvus ja muud ehitustegevuse seisukohalt olulised näitajad.

Ehitusalusena kasutatavad pinnakatte tüübid jagunevad neljaks: moreenid, liivad, nõrgad savid ja eripinnased. Eripinnasteks on näiteks turvas, allika- ja järvelubi ning muda. Selliseid pinnaseid ehitusalusena võimalusel välditakse, kuna nende tugevus on väike ja esineb suuri vajumeid.

Näiteks on turvas eriti kergelt kokkusurutav, ebastabiilne pinnas. Turbakihi saab kraavidega kuivendada ja hoone vundamendi ja ka rajatavate tehnovõrkude ja muude rajatiste alt eemaldada, et ei tekiks vajumisi. Samas tekib täiendav kulu uue täitepinnase toomisel ja vana eemaldamisel.

Küll jääb aga ohuks turba tuleohtlikkus, nimelt on turvas äärmiselt tuleohtlik ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui on ligipääs hapnikule. Paraku on sellistele aladele antud välja palju detailplaneeringuid hoonete püstitamiseks.

Aluskorra ja pinnase omaduste tähtsus maakütte paigaldamisel

Kui soovid oma maja ehitamisel kasutada keskkonnasäästlikku maakütte lahendust, peab olema sul hoovis sobiv pinnas, kuhu on võimalik maakütte torustik kaevata.

Torustiku jaoks peab olema piisavalt suur krunt, ning see tuleb matta ca 1,2 m sügavusele pinnasesse, mis seoks ka niiskust ja sooja (sobib näiteks savikas või liigniiske turbane pinnas). Näiteks 150 m² maja puhul on vajalik paigaldada umbes 500 jm maaküttetoru ja seda selliselt, et torude vahekaugus teineteisest oleks vähemalt 1 m. Samuti peab jälgima, et maaküte ei rikuks kõrghaljastust. On ka maasoojuspumbad, mis saavad soojuse puurkaevudest ehk energiakaevudest, kuid need ei ole Eestis väga levinud.

Pinnase tähtsus haljastuses

Kui sa soovid oma kinnistule rajada lopsaka vilja- või iluaia, on väga oluline, et krundil oleks olemas selleks sobilik pinnas. Vastasel juhul tuleb teha suur väljaminek ja osta kogu vajalik muld ja ka dreenivad vahekihid, mis mulda hoiaks.

Näiteks savine pinnas (Viimsi, Loksa, endised ürgjõgede orud) sulab tihti üles alles jaanipäevaks. Taimedel on seal raske juurduda, ning pinnas on väga hapnikuvaene, mis ei lase paljudel taimeliikidel seal kasvada.

Kruusane ja liivane pinnas aga ei hoia endas üldse niiskust ega toitaineid ning taimed jäävad põuasel suvel veepuudusesse ning vihm uhub sealt üsna ruttu minema taimedele vajalikud toitained.

Liivasel pinnal ei saa ilma täiendavaid materjale ja lisapinnast kasutamata enamikki taimi kasvatada ning sellisele pinnasele on pea võimatu ilusat muru rajada. Samuti tähendab sellise krundi omamine seda, et kuuma ilmaga pikemaks ajaks kodust ära minnes tuleb leida keegi, kelle abi paluda taimede kastmisel.

Sellistel kruntidel saab muuta pinnase taimekasvuks sobivaks, aga see nõuab täiendavat investeeringut. Näiteks savisele pinnale saab enne mulla laotamist paigutada mineraalse drenaažikihi, mis tagab taimejuurtele vajaliku hapniku. Kruusane ja liivane maa aga vajab just savist vahekihti aluspinna ja mulla vahel, et vältida vihma ja sulavee tõttu mulla ärauhtumist.

Allikas: Arco Vara