Hiiumaa Baabade fantaasiarikas käsitööpood
Kolm aastat tagasi mittetulundusühingut (MTÜ) luues ei leidnud õed Vohud oma poele kuidagi nime. Lõpuks jäi Baabad. Seda nime kuuldes kerkivad silme ette täidlased tädid, krunn kuklas, aga MTÜs tegutsevad hoopis noored kenad naised – Aet ja Ave Vohu.
Miks siis ikkagi Baabad? “Ega meiegi igavesti nooreks jää,” naerab Ave. Baaba tähendab ka magusat saia, mida nad teinekord oma kohvikuski pakuvad. Aet lisab, et küpsetaja on siiski Ave – tal tuleb see oivaliselt välja.
Kaltsuka kuldkliendid
Enne kohviku ja poe avamist juunikuu esimesel laupäeval on tegevust küllaga – vaja niiskus majast välja tuulutada, talvine näputöö lettidele sättida ning veenduda, et väljapanek on piisav ja mitmekesine.
Tubade seintel säravad roosilised tapeedid. Seinu puhastades tuli välja kuus-seitse kihti tapeeti. Mõnest näidisest oli huvitatud koguni kohalik muuseum. Neid näeb ka kohviku seinale kujundatud aknakeses. Säilinud on kalevivabriku värvimeistri Fendti ja tema abikaasa Helene fotosid, neist on korraldatud üks näitus ja ehk tuleb teinegi. Ka aia taastamisel on neist piltidest kindlasti abi.
Mis sobiks vanasse majja veel paremini kui vana mööbel. See on enamasti ostetud Samaaria poest ja üsna sümboolse hinnaga. Sealt on pärit ka nõud ja laudlinad. Midagi on toodud ka kodust või saadud sõprade käest. “Muidugi on vaja mõnd mööblieset renoveerida ja kohendada,” räägib Aet, kes seda mõnuga teeb. Ruumid on nägusad ja hubased.
Aet ja Ave on säästliku eluviisi pooldajad, arutust ostmisest ja asjade koju kuhjamisest ei pea nad midagi. Kärdlas on mitu head kaltsukat ja nemad on seal nagu kuldkliendid, kellele tihtipeale antakse uuest kaubast teada või tehakse allahindlust. Ole vaid nutikas ja mõtle, mida kõigest sellest uut meisterdada annab. Teine koht, kust huvitavaid asju leitud, on internetilehekülg www.osta.ee.
Kardinad poekottideks ja põlledeks
Käsitöö tuli õdede ellu varakult: vanaema oli kirglik kuduja ja ema kange õmbleja. Avele meeldis rohkem kudumine ja sellega teenis ta juba keskkoolipäevil taskuraha. Kui kampsunikudumine võttis rohkem aega, siis titemütsid said valmis ruttu ja olid väga minev kaup. Aet oli juba põhikoolis kõva õmbleja. Kuna poeletid olid tollal üsna tühjad, võimaldas see moodsalt ja kenasti riides käia.
“Müüme ikka omatehtud asju, ainult keraamika ostame sisse. Ent mandril tegutseva firma Hele Keraamika üks osaline Mari Ait on samuti hiidlane,” räägib Aet.
Poes jääb kõigepealt silma puidust lapsehäll. Selle ostis Ave kord kila-kola laadalt, sest vana häll lihtsalt meeldis talle, ja viis oma suvekodusse. Aga varsti sündis talle kolmas laps ning häll sai otstarbe. Kes oma perre beebit ihkab, võib laenata, müügiks see pole.
Vana häll ja selle kõrval seisev pesukorv on patju täis. Eriti uhked on valged puuvillasest riidest padjad, mille üht poolt katab heegeldatud pits. On siin alles nobedad heegeldajad! Aga pettus puha – kõik need kaunid pitsid on pärit samuti teise ringi poest. Ka puuvillasest kangast valge võrkkiik on kaunistatud samasuguste peente pitsidega. Kõige selle juures ei saa õmblejate oskust alahinnata.
Ka kaltsupoest pärit kangatükid ja aknakardinadki on siin saanud uue elu. Värvid kõigil alles ja kulumise märkegi pole näha. Ainult nüüd elavad need edasi köögipõllede ja poekottidena. Vanu püksirihmu ei visata kummaski kodus ära, neid ostetakse juurdegi, püksirihmadest saab tugevad ja käepärased kotisangad.
Osta.ee oksjonilt ostetud kakaokottidest õmmeldi poekotid, kotiriidest aga mahukad musta pesu kotid ning samast hangitud pakenditemplitega vajutati pajalappidele kirjad peale.
Riidenagide aluseks on vanad tünnilauad, nagi nupud on aga savist voolitud. “Kui gümnaasiumi käsitööõpetaja lastele savikursused korraldas, imbusime meiegi sinna sisse,” ütleb Aet, kes töötab koolis sekretärina.
Lusikad kõrva
Tavaliselt teevad õed kõike koos – õmblevad, koovad ja heegeldavad. Aga lusikatest ehete meisterdamine on Aeda pärusmaa. Hõbetatud või melhiorist lusikaid leiab ta teise ringi poodidest. Kahest ühesugusest lusikast saab kaks paari kõrvarõngaid: ühed lusika kahast ja teised sabast. Parasjagu tööd nõuab nende lihvimine, mida esialgu tegi Aeda kaasa Toomas. Nii Toomas kui ka Ave teinepool Mart on naistele suureks abiks, eriti just remonditöödel.
Lusikatega tuleb Aet nüüd üksinda toime. Kõrvarõngad saavad kaunistuseks pärlid ning on noorte seas väga popid. Kõrvarõngaid teeb Aet teelusikatest, aga prosse dessertlusikatest. Lusika kaha täidab ta polümeersaviga ning kannab sellele pildiülekandetehnikas kelle foto tahes. Nii võib soovi korral panna rinda enda fotoga prossi. Kui ehteid aga on palju ja tahtmine neid silma all hoida, võib osta Baabade poest selleks tarbeks traadist meisterdatud nägusa ehtenagi. Lastele leiab poest kardinarõngastele heegeldatud või taaskasutatud kangast õmmeldud mänguasju. Samuti juukselõkse ja -kumme, mida kaunistavad riidega kaetud või üleheegeldatud nööbid.
Ja üks nutikas meisterdus juhuks, kui tuul kipub aiapeol laudlina lennutama. Laudlinaraskused on tehtud aukudega kividest ja kaunistatud värviliste mummudega. Komplektis on neid neli, igasse linanurka üks, ja tuulel ei ole enam võimu. Augud pole sisse puuritud, selliseid kive otsitakse mererannast. Nii et ehtne hiiumaine kaup. Kui meeldivad, pakib Aet need sisse ja kinnitab koti maja pildiga kleepsuga. Kaasa võib osta ka vana maja pildiga postkaarte.
