Hobused põlvkondi sidumas

Muuksi küla Volbergide hulgas pärandub hobusearmastus naisliini pidi, käsikäes kunstiandega.

Vanasti olid hobused igapäevane nähe, nii linnas kui maal. Nüüd saavad aga vähesed inimesed suksusid oma elu pärisosaks nimetada.

“Hobused on minu elu loomulik osa olnud nii kaua, kui end mäletan,” ütleb arhitekt Siiri Nõva. Sama kinnitab ka Maarit Mürk: “Ei mina ega mu lapsed pea hobuseid mingiteks erilisteks loomadeks, oleme nendega nii harjunud.”

Siirit-Maaritit seovad lisaks hobustele sugulussidemed. Esimese vanaema ning teise vanavanaema on aga Kuusalu kihelkonnast Muuksi külast Toomani talust pärit Eesti esimene naisarhitekt Erika Nõva, neiuna Volberg. Volberge elab Muuksi külas siiani, ja üsna mitmes talus.

“Terve küla on meid täis,” naerab Maarit, kes koos abikaasa ja lastega kuus aastat tagasi pealinnast maale kolis ning nüüd vanavanaema sünnikülas kadakastel karjamaadel hobuseid kasvatab.