Jahimeeste ja muidu lustijate väliköök

Piirioru häärberi juures on koguni kaks uhket välikööki. Üks on kasutuses peamiselt varakevadel, teises saab süüa teha iga ilmaga ja isegi sõltumata aastaajast.

Lõuna-Eesti küngaste ja tihedate metsatukkade vahel on kenasti korda tehtud Piirioru taluhäärber. Alles mõni aasta tagasi kössitasid hoovis räsitud moega vana laut ja küün, mille palkseinad kohati lausa läbi paistsid. Seesugune hoone ei sobinud aga sugugi elumajaga – paksude metsade keskel kõrgub künka otsas rohkem kui saja aasta vanune valge villa. Isegi lauda vägevatest maakividest müürid ning vundament olid häirivalt väsinud moega ja vajasid korrastamist.

Teine väliköök lauda asemele

“Esialgu ei olnudki kindlat plaani, mida lauda asemele teha. Eesmärk oli vabaneda vanast sarast, mis rikkus hoovi välimust,” tunnistab perenaine Terje.

Esimeses järjekorras lammutati lauda palkosa. Seejärel parandati vundament ja paigati maakivimüüri.

Aastaid varem oli pere õuealal vooderdanud ühe künkanõlva maakivimüüriga. Selle võimsa müüri sisse ehitati siis suitsuahi, väike pliit ning tehti ka paar kaarjat orva, kuhu toit asetada ja küttepuud valmis tuua. Seda rajatist soojendab kevadel kõige eredam päike. Ja sageli algab grillihooaeg juba aprillis, kui künkad on osaliselt veel lume all.

Kui ilmataat aga halvas tujus oli, polnud kellelgi mõnus lageda taeva all grillida ega süüa.

“Suvel küttis päike kivimüüri liigagi palavaks – kui õhtupoolikul grillima hakkasime, õhkus kividest ikka nii palju sooja, et nõrke või palavuse kätte ära,” räägib Terje.

Nii tuligi ajal, mil endise laudahoone ülesehituseks palgimaterjal koguti, mõte ehitada sinna uus korralik väliköök. Jahimehest peremees kohendas poole uusehitisest endale liha- ja nahatöötlemiseks. See osa majast jääb plekk-katuse alla, on hästi maskuliinne ja askeetlik.

Raskeid puidust välisuksi ehivad nägusad sepistatud hinged, käepide ja hiiglasliku võtmega avatav lukk.

Jahedust hoidvate kivimüüride ja valatud põrandaga ruumis on kõik tehtud selleks, et jahisaagi jagamine oleks lihtne. Pärast liharaiumist koonduvad jahimehed välikööki.

Väliköögil on valgust läbi laskev kihtplastist katus, palkseinad on kolmest küljest vaadetele avatud. “Suvel ei taha ju keegi pimedas toas olla,” ütleb Terje.

Söömise ajal saab nautida kaunist vaadet alla orgu, kus on järve mõõtu tiik. Isegi vihmapiisad ei häiri kedagi, kenasti on näha, kuidas nad katusele kukuvad.

“Kui väliköök valmis sai, hakkasime igal õhtul siin sööma,” märgib perenaine. “Oleme siin isegi jõuluõhtuid veetnud.”