Juhised mitmete ilupõõsaste õigeks lõikamiseks

Põõsasmaran Foto: ANDER ILP

Kevadel tuleb korda teha koduaia ilupõõsad, et nad saaksid sellise kuue, milles on nad kõige kaunimad.

Hooldamata või valesti lõigatud ilupõõsasordid kaotavad aastatega selle, milliseks nad aretatud on: põõsal, mis peaks õitesse uppuma, on vaid mõni nigel õiekene, säravkollase või -punase lehevärviga põõsast on saanud aga tuhm ruumitäitja.

“Igal liigil on oma eripära, kuidas ta kõige ilusam on: üks õitseb rikkalikult, teisel on värvilised lehed, kolmandal säravat värvi võrsed. Õige lõikamine toob selle ilu välja. Tasub teada sedagi, et kõige eredam lehe- ja võrsevärv on ühe-kaheaastastel okstel,” selgitab Igavere puukooli aednik Pille-Riin Villem põhjusi, miks põõsad tuleb igal aastal aiakääridega üle käia. Järgnevalt annabki ta nõu, kuidas lõigata aedades enam levinud ilupõõsaid.

Tuhkur enelas 'Grefsheim'

Tuhkur enelas õitseb mais-juunis, kaunilt kaarduvad oksad on siis üleni kaetud valgete õitega. Õitseb eelmise aasta võrsetel. Lõikamise eesmärk on sundida põõsast kasvatama suvega uued kaarjad oksad, mis kattuvad järgmisel kevadel õitega.

Aiakääridega minge põõsa kallale alles pärast õitsemist. Lõigake välja vanemaid õitsenud oksi. Noorel põõsal eemaldage enam-vähem kõik õitsenud oksad, vanemal umbes kolmandik. Lõigake võimalikult maapinna lähedalt – kuna see soodustab uute elujõuliste võrsete kasvu, tekivad tuhkrule enelale omased pikad kaarduvad oksad, mis õitsevad rikkalikult.

Vead

- Pärast õitsemist lõigatakse oksalt ära vaid pruunistunud õisikuga osa, et põõsas näeks ilus välja. See ergutab lõikekoha juures kasvama hulgaliselt külgvõrseid, suvega tekib sinna “luud”. Järgmisel aastal need peened oksad küll õitsevad, ilusaid pikki õiekaari aga põõsal pole.

- Suvel kärbitakse noori aastakasve.

Jaapani enelas

Jaapani enelal on palju eri värvi õite ja lehestikuga sorte. Õitseb sama aasta võrsetel sõltuvalt sordist juunist oktoobini. Kuna õisikud on kõige suuremad ja säravamad ning ka lehevärv kõige erksam noortel okstel, on lõikamise eesmärk panna põõsad kasvatama noori võrseid. Selleks tuleb nooremad põõsad igal varakevadel maani (u 5 cm kõrguselt) maha lõigata.

Suurel vanal põõsal lõigake seest 5–10 cm kõrguselt valikuliselt välja vanu jämedaid ja harunenud oksi. Puhastage põõsas ka peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed.

Kindlasti tuleb maapinna lähedalt maha lõigata ilusate rohelise-punase-kollasekirjude lehtedega ‘Macrophylla’. Põhjus, miks seda toredat sorti näeb sageli inetult lamandunud olekus, on just vale lõikamine. Ei tohi jätta 20–30 cm kõrgust tüügast: selle otsast kasvama hakanud uued võrsed vajuvad pikemaks sirgudes laiali, sest 100–120 cm pikkune oks on raske. Kui ta algab maapinnalt, on ta tugev ega lamandu.

Vead

- Kui jaapani enelaid üldse ei lõigata, on neil mõne aasta pärast suurte värvikate õisikute asemel kribu õiepuru. Säravkollaste lehtedega sordid on tuhmilt kollakasrohelised.

- Massiline viga: pärast õitsemist lõigatakse pruunistunud õisikud ära, sest “selline põõsas on ju kole”. Selle tagajärjel hakkavad lõikekohast allpool arenema külgpungad, kasvab palju uusi võrseid ja oksa otsa tekib viht. Kui teid kuivanud õisikud siiski väga häirivad, siis lõigake need ära õisikurao kohalt. Niipea kui lõikate kaugemalt läbi oksa, hakkavad kohe arenema uued võrsed.

Thunbergi kukerpuu

Thunbergi kukerpuu on ilusate kaarjate okstega põõsas, sügisel ja talvel kaunistavad teda punased viljad. Rohkesti on eri värvi lehestikuga sorte. Lõikamise eesmärk on saada erksavärviliste lehtedega sihvakaid oksi. Õitseb eelmise aasta okstel, sinna tekivad ka viljad.

Lõigake põõsast üle aasta välja vanu jämedaid ja harunenud oksi. Lõigake oksad maani maha.

Samas võib Thunbergi kukerpuud edukalt pügada, kuna ta haruneb hästi. Seda tehke siis, kui temast on hekk või tahate põõsa vormi lõigata.

Aga leidub ka kindla vormiga sorte. Näiteks vajab püramiidne ‘Erecta’, mille oksad kasvavad püstiselt, vaid vormist välja kaardunud okste lõikamist. Väikestel keravormidel ‘Atropurpurea Nana’‚ ‘Bagatelle’ jt tuleb samuti lõigata vaid üksikuid võra piirilt välja ulatuvaid oksi.

Vana põõsa noorendamiseks lõigake umbes kaks kolmandikku vanu oksi maapinna lähedalt maha, kuid ärge kunagi kogu põõsast maha lõigake.

Vead

- Põõsal kärbitakse oksi, mistõttu ei teki ilusaid kaarjaid oksi ning sügisel punaseid vilju, kuna õitega oksad eemaldati.

Põõsasmaran

Põõsasmaranad õitsevad katkematult jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel.

Paari aasta tagant lõigake põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi. Samuti eemaldage peenikesed oksad, mis raiskavad kasvuenergiat, aga õitsevad nirult.

Lõigatud põõsad vajavad jõudu uute okste kasvatamiseks, selleks andke neile kevadel kompostmulda või mõnd aia kompleksväetist. Kuid ärge liialdage, üleväetatud põõsas kaotab oma liigiomase kuju, aastakasvud on liiga võimsad ja põõsas vananeb kiiremini.

Vead

- Oks lõigatakse ära liiga kõrgelt, lõikekohale tekib uutest kasvudest suve jooksul pusa, milles olevad peened oksad ei õitse.

- Põõsast kärbitakse. Selline põõsas ei õitse või õitseb väga vähe, sest õiepungadega oksad on eemaldatud.

- Sügisel lõigatakse põõsalt ära pruunistunud õisikud. See soodustab külgokste arengut, tekib palju peenikesi nirult õitsevaid oksi. Kuivanud õisikud varisevad kevadel ise, need võib põõsalt ka luuaga ära pühkida.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare