Tegelikult on Mariliin viis aastat Räpinas aiandust õppinud, tookord kandis see Räpina Kõrgema Aianduskooli nime, ning Tartu Waldorfi Seminaris pedagoogikat ja siis veel Tartu Kunstikoolis skulptuuri. Viimane jäi küll portselani pealetungi tõttu pooleli. Sest siis oli tal juba käsil palju kodu- ja välismaiseid näituseprojekte New Yorgist Laanemetsani. Lisaks viis kunstiharrastus teda oskusi täiendama laia maailma, sealhulgas Jaapanisse ja Islandile. “Portselanile maalimine hakkas mulle tõesti väga meeldima – asjad on väikesed, samas töö on tehniliselt hästi põnev ning jätkub võimalus pidevalt edasi areneda. Pealegi, see on ju praktiline, nõusid ostetakse ikka, kas siis endale või kingituseks,” toob ta esile kunstiharrastuse võlud.