Katus vajab peremehe silma ja kätt nii sügisel kui kevadel. Millele tähelepanu pöörata?

Sügisel tuleks katus ja vihmaveerennid puhastada lehtedest ja oksaprahist. Shutterstock

Pika vastupidavuse ja hea väljanägemise nimel tuleb katust korrapäraselt hooldada ning puhastada.

Katuse ülevaatust võiks teha kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ning sügisel, kui lehed on puudelt langenud. Sügisel peaks lisaks visuaalsele vaatlusele ka käised üles käärima ning katuselt lehed ja kogu silmaga nähtava mustuse eemaldama.

Eriti hoolikalt peaks lehtedest puhastama vihmaveerennid, kust ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ning hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema. See omakorda võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuse neeludesse või läbiviikude juurde, kuhu jääb kergesti pidama ka lumi. Korduvalt sulades ja uuesti külmudes võib see kombinatsioon hakata katusematerjali kahjustama.

Lisaks tasub vaadata, kas katust ümbritsevaid puid on vaja pügada. Katusele langenud puuoksad põhjustavad katusele kõige enam kahjustusi.

Kõigi nende töödega saab raskusteta hakkama iga majaomanik, kuid umbes iga viie aasta tagant võiks katuse üle vaadata ka professionaal. Tema hindab lisaks visuaalsele väljanägemisele ka materjalide seisukorda – näiteks kas korstna läbiviigud on piisavalt tihendatud või on UV-kiirgus mõnd katuseosa tõsiselt kahjustanud.

Millele tähelepanu pöörata?

Ülevaatuse ajal peaks jälgima, et kõik katusekattematerjali detailid oleksid omal kohal; et mõni tihend kuskilt ei ripneks ning et katusel poleks mingeid nähtavaid vigastusi. Ülevaatust tuleks alustada katuseharjast, vaadates, kas kõik harjakivid või harjaplekk ja -tihend on omal kohal ning kinnitatud.

Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ja kontrollima, ega läbiviikude tihendid ole lahti tulnud.

Igal sügisel oleks mõistlik maja katus üle vaadata ning enne talve tulekut okstest ja leheprahist puhastada. Foto: Shutterstock

Üle tuleks vaadata ka katuse neelud ehk liitumiskohad, hinnates, kas neeluplekid, tihendid ja neelukivid on omal kohal. Siis on järg räästa käes – siin on eriti oluline veenduda, et vihmavesi voolaks otse renni, mitte ei teeks seda tuulekasti kaudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Viimasena peaks üle kontrollima turvavarustuse: kas redelid ja käigusillad on terved ning tugevalt kinnitatud.

Hooldus eeldab head ligipääsu

Katusehoolduse olulisim aspekt on turvalisus. Katuseharjal liigutakse edasi n-ö kaksiratsi. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab seal olema spetsiaalne käigusild, teise nimega teenindusplatvorm, kuhu pääseb ohutult katuse- luugist või mööda katuseastmeid. Teistele katuseosadele pääsemiseks (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvarakmetega kinnitatakse. Kui aga katusel turvavarustus puudub, on alternatiiv kasutada tõstukit. Hoolt tuleks kanda ka katuse välispinna eest ning parim aeg seda teha on sügisel. Plekk-katuste pinda kahjustavaid tegureid on üsna palju – näiteks õhus leiduvad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, mitmesugused soolaühendid, vee ja päikese UV-kiirguse koosmõju, aga ka näiteks lumelükkamisel tekkinud mõlgid ja kriimustused, kuhu rooste on kärme tekkima.

Kivikatuse pealispinda on keerulisem kahjustada, kuid lahti tuleks saada murdunud puuokstest, lehtedest ja muust prahist. Samuti tekib kivikatusele sageli sammal, mis on küll katusele ohutu, ent häirib silma. Sammalt saab lihtsasti eemaldada keemiliste vahenditega. Need on biolagunevad ning kantakse katusele aiapritsiga. Osa neist pole vaja isegi maha pesta, vaid tuleb lihtsalt oodata, kuni vihm oma töö teeb.

Ka katuse puhastamisega saab täiesti vabalt hakkama majaomanik ise ning professionaali pole selleks vaja kutsuda.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare