KAUNID FOTOD | Mesi peletab väsimuse ja annab hommikul päeva alustamiseks vajaliku koguse energiat

 (1)
Aasu mesindustalu.
Aasu mesindustalu.Foto: Priit Siimon, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Tallinnast ligi 40 km kaugusel Lohu külas tegutseb ehtsa talutoidu tootja, kelle mesilates lendavad ringi miljonid mesilased.

Tegu on Aasu mesindustaluga, mille perenaine Kaire Puhkan unistas juba väiksena mesinikuametist. Lisaks on tegemist ka suure meefänniga, kes tarbib mett iga päev. Kaire teab, et mesi aitab kriimustusi ravida, reguleerib ainevahetust, tugevdab immuunsüsteemi ja annab hommikul päeva alustamiseks vajaliku koguse energiat.

Kui lihtne on aga mesilasi pidada, mis määrab mee värvi ja millal mett üldse tarbida, räägib lähemalt Aasu talu perenaine Kaire.

Kuidas kõik alguse sai?

Kaire sõnul koliti maale elama kolmteist aastat tagasi. Esimesed mesilased soetati aga alles viie aasta eest. Esimesteks mesilasteks valiti meekarva kollased Itaalia tõugu mesilased, kes sumisevad talu ümber niitudel senini. Kui esimesel aastal alustati ühe taruga, siis nüüdseks on tarusid juba 60 ringis.

Kaire teab rääkida, et mesilaste eest hoolitsemine vajab väga palju tarkust ja oskusi ning kõikidele küsimustele ei pruugi raamatutest vastuseid leida. Näiteks vajavad mesilased oskuslikku hooldamist ja neid kimbutavad tihti haigused nagu näiteks varroalestade tekitatud kahjustused ning viirus- ja nakkushaigused.

Seotud lood:

Et sellest kõigest rohkem teada, läkski Kaire paar aastat tagasi Olustverre mesindust õppima. Koolis õpitu on Kaire arvates talu arengule ka palju kaasa aidanud ja andnud talle julgust mesilasperede arvu suurendada. Tulevikus unistab naine koguni 100 mesilastarust.

Mesilased koonduvad talvel oma tarudesse talvituma, kuid nad ei jää talveunne. Talvekobaras koos olles hoiavad nad vajalikku temperatuuri. Mesilased muutuvad taas aktiivsemaks varakevadel. Kõige kiirem periood nende elus ongi kevad-suvine taimede õitsemise aeg. Nektarit korjavad mesilased oma tarust umbes 2–3 km raadiuses.

Mesilaspere argipäev

Ühes mesilasperes elab keskmiselt 50 000 kuni 70 000 isendit. Igas peres on ka üks mesilasema, kes on mõõtmetelt kõige suurem ja võib elada kuni viie aasta vanuseni. Mesilasema ülesandeks on muneda munasid, millest arenevad uued mesilased. Mesilaspere üle valitsemiseks eritab ta feromooni (emaainet).

Mesilasperes elavad ka töömesilased. Tegu on emasisenditega, kelle eluiga on kevad-suveperioodil ainult 30–40 päeva. Sügisel koorunud mesilased elavad aga järgmise kevadeni. Töömesilastel on ka oma kindel tööjaotus, mis oleneb töölise vanusest. Näiteks alates 14. elupäevast saavad nad lennumesilasteks ja tegelevad saagi korjamisega. Suveperioodil elavad mesilasperedes ka lesed, kelle ülesanne on paaritada viljastamata mesilasema.

Mesi metsa- ja aasaõitelt

Tänu suurele lennutrajektoorile ja isendite arvule võib ühe mesitaru mesi pärineda mitmelt erinevalt taimelt. „Vastavalt botaanilisele päritolule liigitatakse mett õiemeeks ja lehemeeks,“ selgitab Kaire. Kaire maadel kasvab väga palju erinevaid metsa- ja niidutaimi, nagu näiteks põdrakanep, nii sisaldavad tema meed erinevate taimede nektarit.

Nektari korje päritolu määrab ka mee tooni. Näiteks tatramesi on tavaliselt tumedam ja mineraalainerikkam.

Nektari korje päritolu määrab ka mee tooni. Näiteks tatramesi on tavaliselt tumedam ja mineraalainerikkam. Oluline on ka teada, et tumedam mesi võib olla natuke mõrkjam kui hele mesi.

Perenaine soovitab proovida ka rapsimett. „Rapsimett peljatakse proovida, kuna teadaolevat rapsipõlde pritsitakse, mistõttu arvatakse, et see mõjutab ka mett. See ei vasta aga tegelikult tõele,“ julgustab perenaine kõiki rapsimett proovima. Valge ristiku mesi on aga väga hea maitsega ja seda peetakse kokkuleppeliselt mee etaloniks. Selle mee teeb eriliseks selle aromaatne lõhn, peaaegu läbipaistev toon ja mahe maitse.

„Mee kätte saamiseks korjame mesilatest kokku kõik mett sisaldavad korpused ja viime need meie meemajja, mis asub siinsamas talu hoovil. Pärast seda nii-öelda kaanetame kõik meekärjed vastava kaanetusnoaga lahti ja asetame need meevurri,“ kirjeldab Kaire meekogumise protsessi.

Loe veel

Meevurr töötab nagu suur tsentrifuug, mis lükkab suure kiiruse peal mee kärgedest välja. Seejärel valatakse mesi selitusnõusse selginema, et mesi jääks võimalikult puhas. Pärast selitumist pakendatakse mesi klaasipurkidesse ja suurematesse säilitusanumatesse ning viiakse jahedasse hoiustamisele.

Soojendada ainult 40 kraadini

Mõnikord läheb mesi seistes nii-öelda kõvaks ehk kristalliseerub. „Üldiselt saab väita, et turult kristalliseerinud mett ostes võib olla kindel, et tegu on kohaliku meega,“ kinnitab Aasu perenaine. Näiteks rapsi- ja võilillemesi. Fruktoosirikkad meed aga kristalliseeruvad aeglasemalt. Selline on näiteks põdrakanepimesi. Kui mesi on kristalliseerunud, on soovitatav seda õrnalt soojendada, et see uuesti vedelduks. Selleks, et säiliksid mee kasulikud omadused, tohib mett soojendada ainult kuni 40 kraadini. Perenaise sõnul võiks mett üldse tarbida võimalikult naturaalsel kujul, kuna nii on mesi meile kõige kasulikum. Selleks, et mesi paremini säiliks, tuleks meepurki hoida pimedas ja jahedas.

Kaire katsetab mee kui tooraine kasutamist ka kosmeetikavaldkonnas, kus ta töötab. Lähiaastatel sooviks ta turule tuua nii huulepalsami, kulmugeeli, käte- kui ka näokreemi.

Turuarendustoetuse abil rahastatud tegevus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare