Kes selles tiigikeses elab?
Kui inimesel on juba olemas maja ja maa, tahab ta endale teha ka mõne veekogu. Ja kui on juba veekogu, siis võiksid olla ka kalad... Tiikidest ja kaladest natuke juttu teengi, sest samast ainesest on paksud raamatud juba olemas – neist otsite ärganud huvi korral ise teadmisi juurde.
Suuremad tiigid on tavaliselt pinnasetiigid, kuid kõik tehisveekogudki erinevad suuruse, sügavuse ja tehniliste lahenduste poolest – näiteks kas tiiki saab veest tühjaks lasta või mitte.
Väga oluline näitaja on vee kvaliteet. See sõltub peamiselt vee päritolust. Väikest aiatiiki võib täita kraanist tuleva puurkaevuveega, kevadise sulaveega, vooluvetest või allikast. Suurem ja sügavam tiik võib täituda ka põhjaveest, kui selle tase on kõrge.
Suuremat sorti tiigi rajamise juurde sobib vanasõna “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika” nagu rusikas silmaauku! Eelkõige mõelge, kuidas tahate tiiki kasutada. Kui soovite kastmisvett või pärast sauna vees käia, on asi lihtne. Keerulisemaks läheb, kui tahate oma veekogusse kalu. Siis kuluvad ära kalakasvatajate kogemused. Teine kalakasvataja oskab nõustada ka kehtivate seaduste ja vajalike lubade koha pealt.
Parim variant on alati see, kui kalatiigil on läbivool ning seda saab täiesti tühjaks lasta. Niisugusel juhul peaks tiigi põhi olema kujundatud veidi väljavoolu poole kaldu. Sissevool ja väljavool peavad olema planeeritud läbimõeldult – et kalad sisse ja välja ei pääseks; et voolu tugevust saaks reguleerida; et restid ära ei ummistuks; et veetaset oleks mõnus reguleerida jne. Kaldataimestik ei teki kergesti, kui tiigi servad on järsud ning vee sügavus on kohe umbes 50 cm. Tiigi sügavus võiks olla 1,5–2 m.
Igal kalaliigil on elukeskkonnale oma nõuded. Kõige tähtsamad näitajad on vee suvine maksimumtemperatuur ja hapnikusisaldus nii suvel kui talvel.
Kogred ja linaskid