Suuremad tiigid on tavaliselt pinnasetiigid, kuid kõik tehisveekogudki erinevad suuruse, sügavuse ja tehniliste lahenduste poolest – näiteks kas tiiki saab veest tühjaks lasta või mitte.

Väga oluline näitaja on vee kvaliteet. See sõltub peamiselt vee päritolust. Väikest aiatiiki võib täita kraanist tuleva puurkaevuveega, kevadise sulaveega, vooluvetest või allikast. Suurem ja sügavam tiik võib täituda ka põhjaveest, kui selle tase on kõrge.

Suuremat sorti tiigi rajamise juurde sobib vanasõna “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika” nagu rusikas silmaauku! Eelkõige mõelge, kuidas tahate tiiki kasutada. Kui soovite kastmisvett või pärast sauna vees käia, on asi lihtne. Keerulisemaks läheb, kui tahate oma veekogusse kalu. Siis kuluvad ära kalakasvatajate kogemused. Teine kalakasvataja oskab nõustada ka kehtivate seaduste ja vajalike lubade koha pealt.

Parim variant on alati see, kui kalatiigil on läbivool ning seda saab täiesti tühjaks lasta. Niisugusel juhul peaks tiigi põhi olema kujundatud veidi väljavoolu poole kaldu. Sissevool ja väljavool peavad olema planeeritud läbimõeldult – et kalad sisse ja välja ei pääseks; et voolu tugevust saaks reguleerida; et restid ära ei ummistuks; et veetaset oleks mõnus reguleerida jne. Kaldataimestik ei teki kergesti, kui tiigi servad on järsud ning vee sügavus on kohe umbes 50 cm. Tiigi sügavus võiks olla 1,5–2 m.

Igal kalaliigil on elukeskkonnale oma nõuded. Kõige tähtsamad näitajad on vee suvine maksimumtemperatuur ja hapnikusisaldus nii suvel kui talvel.

Kogred ja linaskid

Kui teil on suhteliselt madal ilma läbivooluta mudase põhjaga tiik, mis kipub talvel ummuksisse jääma, saavad seal elada ainult kogred. Nemad võivad pugeda sügavale mutta, tekitada endale ümber paksu limakihi ning jääda talveunne – või suvel, kui vesi läheb liiga kuumaks, suveunne. Kui tingimused muutuvad heaks, ärkavad kalad üles. Kogred on keskkonnatingimuste suhtes kõige vähenõudlikumad kalad. Mõnikord saab neid nii palju, et toitu napib ja kalad jäävad väga väikeseks. Sellisel juhul võib kevadel tiiki lasta mõned röövkalad, näiteks haugid. Sügisel tuleks need haugid jälle välja püüda, sest on vähe lootust, et nad kogretiigis talve üle elavad. Arvestage, et koger sööb sama toitu mis linask ja karpkala, nad on toidukonkurendid.