Kinnisvara kinkimine - millises olukorras ja millistel tingimustel on seda mõistlik teha?


Kinnisvara kinkimine - millises olukorras ja millistel tingimustel on seda mõistlik teha?
Foto: Shutterstock

Kinnisvaraga tehakse tehinguid erinevatel põhjustel. Olenemata asjaoludest, tuleks enne otsuse langetamist alati hoolikalt läbi mõelda, mis on kinnisvara võõrandamise tegelik eesmärk ning milline on sobivaim moodus selle saavutamiseks, soovitab Arco Vara juriidilise osakonna juht Evelin Kanter.

Enamasti tuleb kinnisvara kinkimine kõne alla sugulaste või muul moel lähedaste isikute puhul. Näiteks kaalutakse kinkelepingu sõlmimist juhul, kui soovitakse veenduda, et konkreetne inimene saab ikka kindlasti kinnisvara omanikuks. Näiteks lapsevanem tahab olla 100% kindel, et tema laps saab temale kuuluva korteri omanikuks.

Sel juhul tahab ta selles veenduda juba oma elueal selle asemel, et reguleerida omandiõiguse üleminekut pärast tema surma testamendi või pärimislepinguga.

Isikliku kasutusõiguse punkt annab kinnisvara kinkijale juriidilise kindluse

Juhul, kui kingitakse kinnisvara, mida kinkija ise ega keegi kolmas eluasemena ei kasuta, on olukord pisut lihtsam kui vastupidisel juhul.

Kui kinkija soovib olla kindel selles, et tema ise või keegi kolmas saab kingitavat kinnisasja pärast kinkimist ikkagi edasi kasutada, tuleks sellisest soovist kindlasti informeerida vastavat lepingut ette valmistavat notaribürood. Nimelt on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tegelikult väga lihtne moodus – isiklik kasutusõigus. Sellise lahenduse puhul saab kinkija olla veendunud, et olenemata omaniku staatuse minetamisest, saab ta jätkata vastava kinnisasja kasutamist eluasemena kuni elupäevade lõpuni.

Seotud lood:

Kuna isiklik kasutusõigus kantakse ka kinnistusraamatusse, kehtib see ka kõikide järgmiste omanike suhtes. Teisisõnu – isegi juhul, kui kingisaaja müüb maha kinkija eluasemeks oleva kinnisasja, ei ole uuel omanikul võimalik kinkijat välja tõsta.

Võib tunduda, et isikliku kasutusõiguse seadmine sugulaste või lähedaste inimeste puhul on ülemäärane ja seab justkui kahtluse alla kõnealuste inimeste vahelise usalduse. Selline suhtumine on arusaadav.

Kinkelepingu sõlmimisel tasub seada isiklik kasutusõigus, tagamaks, et kinkija saab kinnisasja eluasemena kasutada.

Kahjuks näitab praktika, et inimsuhete puhul võib kõik hetkega muutuda. Mõistagi on väga ilus ja romantiline mõte sellest, et perekonnaliikmed ning lähedased inimesed saavad üksteist jäägitult usaldada. Samas elus ei ole kõik paraku päris nii nagu filmides ja raamatutes.

Riskides sellega, et kõlan küünilisena, olen siiski sunnitud tungivalt soovitama jätma kõrvale kõikvõimalikud emotsionaalsed arusaamised ning seada kinkelepingu sõlmimisel ka isiklik kasutusõigus. Seeläbi tagate juriidilise kindluse, et kinkijana saate kingitud kinnisasja eluasemena kasutada.

Kinkelepingu sõlmimise puhul tasub kindlasti meeles pidada ka seda, et kinkijal on õigus kinkelepingust taganeda. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Kinke saamisel maksukohustus ei kaasne

Kingisaaja peab arvestama kinke saamisel, et kehtib pärimisega analoogne maksuõiguslik regulatsioon. Nimelt kinke saamisel ei teki kingisaajal mistahes maksukohustust, kuid kingiks saadud kinnisasja võõrandamisel tuleb tasuda tulumaksu. Sellisel juhul arvestatakse, et soetusmaksumus on null. See tähendab, et summa, millelt tulumaksu makstakse, on müügihind, millest arvestatakse maha võõrandamisega otseselt seotud kulud.

Loe veel

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kinkelepingutel on kinnisvaratehingute puhul täiesti arvestatav ja kindlasti ka õigustatud koht. Samas enne notari juurde minemist tasuks läbi mõelda, mis on sellise lepingu sõlmimise eesmärk ja kas kinkeleping on selle saavutamiseks teistest valikutest parem moodus.

KINNiSVARA KINKIMISEL TASUB TEADA
Kingist taganemise alused on alljärgnevad:

  • kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
  • kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
  • kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Allikas: Arco Vara

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare