Kodutolm ja toataimed võivad tervisemuresid põhjustada. Praktilised nõuanded allergia ennetamiseks

Tolmulestade eelistatuim elupaik on voodi. Foto: Shutterstock

Sügis ja talv on keeruline periood neile, kel tolmu­allergia. Rohkem aega tuleb veeta toas, kus kütmise tõttu on õhk muutunud kuivemaks.

Tolmuallergiku kodus peaks õhuniiskus jääma 45% juurde, suurem niiskus omakorda soodustab nii kodutolmulestade kui ka hallitusseente eoste paljunemist. Ka formalde­hüüdi jm gaase eraldub ehitus- vm materjalidest niiskes ruumis rohkem.

Seetõttu õhutage tube sagedasti ja iga ilmaga, ka vihmasel või lörtsisel päeval. Suitsetamine ei sobi allergiku koju, isegi mitte variant “ma teen köögis”, sest suits levib ikkagi kõikjale. Vältige tugevalõhnaliste puhastusvahendite (eriti aerosooli kujul) ja vähendage kodukeemia kasutamist.

Võitlus tolmulestadega

Kodu- ehk olmetolm on allergeenide segu, milles leidub tekstiili- ja suleosakesi, karvu, kõõma jms.

Tolmus elab ka üks sagedasemaid allergeene – kodu- ehk olmetolmulest. See on silmaga nähtamatu (0,2–0,3 mm pikkune) lestaline, kes toitub inimese naharakkude jääkidest. Armastab elada eelkõige voodis (soe, niiske, rikkalik toidulaud), aga ka pehmes mööblis, vaipades, paksudes kardinates ja mujal.

1 gramm tolmu võib sisaldada 2000–15 000 tolmulesta; allergeenina toimivad nii lestade eritised kui ka surnud lestad.

Reisides tasub teada, et eriti on lestad levinud sooja niiske kliimaga rannikualadel, kuid kõrgel mägedes (1500 m ja rohkem üle merepinna) ei suuda nad elada.

Jätke hommikul voodi mõneks ajaks korda tegemata, et niiskus voodiriietest haihtuks. Soetage uus madrats 8–10 aasta järel, tekk 5–6 ja padi 2–3 aasta järel.

Parim on sõrestikpõhjaga voodi, mis laseb õhku läbi. Tuulutage, kloppige või puhastage tolmuimejaga tekki, patja ja madratsit võimalikult sageli. Tekki ja patja on soovitatav ka 1–2 kuu järel võimalust mööda kas pesta 60° vees või hoida tund aega kuumas (60°) saunas või 1–2 päeva sügavkülmas (talvel õues) ning seejärel hoolega kloppida.

Voodipesu vahetage igal nädalal, pestes seda vähemalt 60° vees. Võimalusel kuivatage õues (mitte õitseperioodil!) ning kindlasti triikige. Olemas on ka spetsiaalsed tolmukindlad madratsi- ja padjakatted ning pihustatav lestatõrjevedelik.

Koristage tube niiske lapiga kord nädalas. Vaipu puhastage tolmuimejaga või kloppige õues. Parimad on õhupuhastusfiltriga tolmuimejad ja tsentraalne tolmuimemissüsteem, mis ei lase allergeene toaõhku tagasi.

Eelistage kergesti pestavast materjalist kardinaid; head on rulood ja eriti kahe aknaklaasi vahele paigaldatud ribakardinad, samuti valige põrandale siledamad vaibad. Mööbel võiks olla siledapinnaline ja kergesti puhastatav. Allergikul võiks võimaluse korral olla oma, napilt sisustatud tuba.

Koristamise ajal võiks allergik viibida kas kodust eemal või kanda kaitsemaski.

Toataimed allergia põhjustajana

Ka enamik toataimi võib allergiat põhjustada, eelkõige aga õitsvate taimede õietolm ja lõhn, sõnajalgtaimede eosed, taimede piimmahl, samuti mõni “üllataja”, näiteks kontorites laialt levinud viigipuu. Soovitatav on kasvatada hõlpsasti pestavaid taimi.

Tolmukogujad on ka kuivatatud taimedest seaded, lillepotis mullapinnale tekkiv hallitus – pindmist mullakihti võiks aeg-ajalt uuendada. Kõige selle tõttu ei soovitata kasvatada toataimi magamistoas.

Allikas: astma.ee

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare