Kuhu tasub minna: Haapsalu Talumehe kõrts pakub head sööki ja puidust ilu
Sageli on ka nii, et ei viitsi ennem kodutööd teha ja siis ei tea kuhu minna. Nii ongi kaks varianti, kas astud suva järgi esimesse kohvikusse või tuleb kähku guugeldada ja uurida infot.
Netist võib leida arvustusi toitlustuskohtade kohta. Üldiselt võtavad toidumaitsjad ette peenemad kohad või restoranid. Väga hea, sest seal on kindlasti hea toitu nautida, kuid kus sageli mees kõhtu korralikult täis ei saa.
Suvine Haapsalu on imeline ja seal välikohvikutest puudust ei tule. Jäime oma seltskonnaga ühe väga meeldiva koha juures seisma, et uurida menüüd. Õnneks on paljudel kohtadel väljas menüü, osadel isegi koos hindadega. Nii sai ruttu selgeks, et koht oli oma hinnaklassiga orienteerunud pigem väliskülalisele, seega põikasime kohe üle tee uurima, mis Talumehe kõrtsil restorani vastu on panna.
Kohe hakkas silma, et õues olevad lauad on külastajatega täidetud, kellel ees päris ilusad toiduvaagnad. Esmalt uurisime seest, kuidas neil toidu tellimine toimub. Välismaalastele oli eraldi menüüd, kolmes keeles, mis eraldi köidetud vahvast puust alusele.
Vaadiõlu oli hea, suupiste toodi ruttu, pearoog ka. Teenindaja vabandas, et neil sai marineeritud kõrvits otsa, aga sellest ei tundnud keegi puudust.
Kui jätta toiduosa kõrvale, siis minu tähelepanu pälvis kõrtsi interjöör. Baarman ütles, et kogu kujundus ja stiil on peremehe enda loodud. See oli hästi puidune, dekoratsiooniks vanaaegsed asjad ja vürtsiks humoorikad lausekillud.
Puidupõletust oli paljudel asjadel, aga selgus ka, et peremehe teine äri oli seotud graveerimisega. Kogu omapärased keraamilised nõud olid spetsiaalselt lastud kõrtsi tarvis teha.
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et toit oli hea, teenindus kiire ja hinnad mõistlikud. Seda kinnitas ka tipitünni jäetud raha. Interjöör hubane ja omapärane. Sinna tasub teinekordki minna.
Mari Riina Rist on Rakveres elav vabakutseline kunstnik, kes proovib erinevaid tehnikaid ning katsetab materjalidega. Tema tegemistega saad tutvuda Leekpea blogis.
