Kui vähe või palju kaalub lumi? Kui suurt lumekoormust majade katused kannatavad?



Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv.Foto: Hendrik Osula

Igaüks, kel on tulnud kühveldada lund, teab, et see võib olla nii sulgkerge kui ka tinaraske.

Lume raskus sõltub tema veesisaldusest. Külmema ilmaga sadanud värske lumi on õhku täis, kohev ning "soe". Seda teavad hästi nii aednikud kui matkajad. Nagu udusulgedest tekk on ta hättasattunuid pakase eest palju kordi kaitsnud.

1977. aastal jäid Šotimaal isa ja poeg lumetormi kätte üpris õhukeses riides. Nad kaevusid sügavale lumme ja jäid ellu.

Lörtsisajusse sattunu võib aga tunda end keset talve kui vette kastetu.

Lumi ja vesi

Meteoroloogid mõõdavad talvel peale lumekihi paksuse ka tema tihedust, sellest arvutatakse nn veevaru, s.o kui palju ta kevadel vett "välja annab". Tuleb meeles pidada, et kui juttu on sademete hulgast, siis arvestatakse vee kogusega, mis saadakse lume (või raheterade) sulatamisel. Nii nagu mõõdetakse suvel vihma.

Rusikareegli järgi annab nullkraadise temperatuuri juures 10 sentimeetrit lund sulades 1 cm vett. Nimetatud suhe 10:1 on kaugel täpsusest: kõige kohevam olevat lumi, mis sajab mägedes -10° lähedal. Siis annab sulades 1 cm jagu vett meetripaksune lumekiht!

PUHASTADA KATUST LUMEST VÕI MITTE?
Kui tungivat vajadust ei ole, siis pole lumekoristus katuselt vajalik, aga kui ikkagi rippuv purikas või suur lumemüts endast ohtu kujutavad, siis leidke inimene või firma, kelle oskuslik puhastustöö tagab katusele pikema elu ega kahjusta kellegi tervist ega vara.
Seotud lood:

Maha sadanud lumi hakkab kiiresti tihenema ja muutub raskemaks. Tema tihedus (kg/m³ kohta) võib kasvada päris suureks, ulatudes märja vana lume puhul isegi kuni 400-500 kg/m³. See on peaaegu pool sellest, kui palju kaalub sama kogus vett.

Loe veel

2006. aastal ägises suurem osa Euroopast lumekoorma all. Moskvas kukkus sisse ühe turuhoone raudbetoonkatus, rusude all sai surma 66 inimest. Müncheni lähedal varises sisse kaubanduskeskuse katus, ohvreid õnneks polnud. Mitte kaugel, sealsamas Baierimaal sai jäähalli varingus hukka 15 inimest. Poolas lömastasid lumekoorma all kokku varisenud katused ligi 70 elanikku.

Töö ja vaev

Inimesi huvitab kindlasti, kui palju nad peavad vaeva nägema, et korralikult kõnni- või sõiduteid puhtaks rookida. Kergete külmakraadide juures (lume-vee ekvivalendi 10:1 puhul) kaalub viiesentimeetrine lumekiht 2x15 m suurusel maalapil ligikaudu 150 kilogrammi. Niipea kui lumi sulab või sajab lörtsi, muutuvad labidatäied hoobilt mitu korda raskemaks.

Ameerika arstid on arvutanud, et veerand tundi keskmise tihedusega lume kühveldamist võrdub 15kilomeetrise sörkjooksuga.

Nad hoiatavad seetõttu, et enne säärase tegevusega alustamist tuleb kergelt võimelda. Polevat ju harvad juhud, kus treenimata lumeloopijad tonne kühveldades infarkti saavad.

Lumetõrjeks peavad valmis olema tegelased igasugusel tasemel - olevat ju 23% maakerast ehk pool maismaast aasta jooksul kas või ajutiselt lumega kaetud. Mõnel pool sajab seda õige harva, teisal sageli. Nood viimased kohad peavad arvestama lumekoristuseks kuluvate kopsakate summadega.

KATUSE LUMEKOORMUSE ARVUTAMINE
Kehtivate nõuete järgi võetakse lumekoormuse arvutamisel aluseks:

  • Lääne-Eesti saartel, Läänemaal ja Viljandimaal 1,25 kN/m2 ehk ligi 125 kilogrammi ruutmeetrile.
  • Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul 1,75 kN/m2 ehk ligi 175 kilogrammi ruutmeetrile.
  • Mujal Eestis 1,5 kN/m2 ehk ligi 150 kilogrammi ruutmeetrile.

Asja muudab keerulisemaks see, et katuse lumekoormus sõltub selle kujust ja kaldest.

Sümmeetrilistel kuni 30kraadistel viilkatustel on korrutatakse eelpool toodud lumekoormuse normväärtus läbi teguriga 0,8.

Alates 60kraadisest kaldest on teguriks 0 ehk lume raskuse mõju katusele puudub.

Vahepealsetel kalletel arvutatakse lumekoormuse kujutegur valemi 0,8(60-α)/30 järgi, kus α on katuse kaldenurk.

Allikas: TH Katused
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare