Seesami varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on vanemates majades põlema süttinud nii nõudepesumasinaid, külmkappe kui ka röstereid.

“Paraku ei ole alati lõplikult teada, miks need esemed on kodudes põlema läinud, aga on võimalik, et eiratud oli kasutus- või hooldusnõudeid või kasutatud juba eelnevalt katkist kodumasinat. Reaalne tulekahjuoht on ka selles, kui inimesed ise peavad end elektriala spetsialistideks ja paigaldavad elektrijuhtmeid. Selliseid töid peab tegema ikkagi vastava ala spetsialist,” märkis Gilden.
Soovitused, kuidas käituda, et uued elektriseadmed ei tekitaks kahjusid:
  • Vaatamata sellele, et tänases kiires maailmas on kõikidele kodumasinatele seadistatud taimerid ja füüsiliselt ei peaks justkui töötavat kodumasinat valvama, tasub siiski masina töötamise ajal kodus olla ja seda aegajalt jälgida. Nii saab võimalikule õnnetusele kiirelt reageerida.
  • Kindlasti ei tohi kasutada nähtava kahjustusega seadet. Kui seadme kasutamisel tekib kahtlast kärsahaisu või imelikke helisid (särinaid), võiks selle elektrisüsteemist välja lülitada ja mitte enne kasutada, kui spetsialist on selle üle vaadanud, remontinud ning uuesti kasutusse lubanud.
  • Seadmeid tuleb kasutada vastavalt kasutusjuhendis toodule ja sobivates oludes. Näiteks võiks rösteri kasutamise järgselt vooluvõrgust välja võtta ja seda kasutada ainult sellises asendis, nagu kasutusjuhend ette näeb.
  • Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest ja õpetada neid kodumasinaid õigesti kasutama.