Kuidas tõrjuda õuest tuppa trügivaid närilisi?

 (1)
Foto: Ilmar Saabas

Mitmel ööl ärkasin selle peale, nagu keegi püüaks end läbi laelaudise tuppa närida. Ei peatanud neid maja voodrilaua alla paigutatud võrk, kuidagi jõudsid nad ikka lakka.

Hiirte peletamise vahendeid on müügil mitmesuguseid, hinnaklass kõigub paarist kuni viiekümne euroni. Teen neist siinkohal ülevaate.

Kõige tõhusam hiirepüüdja on muidugi kass. Kuna meie peres on kassiallergikuid, kelle silmad selle imelise kiskja läheduses paiste lähevad, ei tulnud kassi võtmine kõne alla. Neile, kelle peres allergikuid pole, julgen seda vahendit soovitada. Kass on autonoomne ja aitab oma nurrumisega ka hingehädade vastu. Vanasti sai sellise looma endale soetada vaid ühe sukanõela eest.

Kõige ökoloogilisem hiirelõks on kass. Foto: Mari Kartau

Kuigi ka kõik teised meetodid on julmad ja ebameeldivad, loobusin raha kulutamisest 20–50 eurot maksvatele püünistele, mis jätavad loomad ellu. Tootjate kirjeldused kinnitavad, et hiirtel on hea ventilatsiooniga lõksus vähe stressi ja neid mahub sinna kuni 15 tükki. Mina aga kahtlen sellise meetodi tõhususes. Kui hiired elusalt kinni püüda ja metsa alla viia, siis tõenäoliselt kolivad nad sealt varsti tagasi ja ilmselt võtavad ka sõbrad kaasa.

Üsna hiiresõbralik tundus ka helitõrje vahend, mis asetatakse pistikusse ja sellest tulev ultraheli peaks loomi hirmutama. Tootja väitel ei mõju see inimestele, kassidele, koertele ega lindudele. See ilmaime oli müügil üsna soolase hinnaga – 13,94 – ja jätsin esialgu ostmata. Hiljem kuulsin tuttavalt, et tema olevat seda proovinud, oli tõesti loomad oma esialgsest elupaigast ära hirmutanud. Kahjuks kolisid närilised seepeale tuppa, mis polnud perenaisele aga sugugi meeltmööda.

Klassikaline hiirelõks

Vana hea klassika on hiirelõks. Materjal ja kujundus võivad olla küll erinevad, kuid mehhanism on üldjoontes sama. Peibutise peale kohale tulnud loom jääb vedru vabanedes lõksu, mis on küll inetu, aga tõhus. 1 euro ja 95 sendi eest võib osta lausa kaks tükki. Lisaks tavalistele puidust alusel lõksudele on saadaval üleni metallist ning plastist lõkse, millel on sööt juba olemas. Selliseid plastlõksukesi on kerge üles panna ning need on ohutud koduloomadele ja lastele. Samuti on surnud hiire vabastamine lõksust lihtsam.

Veidi küsitava väärtusega tundus tavaline lõks, millel oli küljes plastist juustu imiteeriv sööt. Kas sellel nn juustul on ka mingeid muid looma ligi meelitavaid omadusi peale välimuse, pole teada, ja nii jätsin selle ostmata. Otsustasin plastlõksude ja täiesti tavaliste lõksude kasuks.

Elusalt püütud närilised tuleb viia vähemalt 3 km kaugusele hoonest. Foto: Shutterstock

Selgus, et mõlemad püüdsid hiiri hästi. Tavalise lõksuga juhtus muidugi ka seda, et sööt oli minema lohistatud ja lõks kinni langenud. Hakkasime arvama, et tegu on kas väga suurte hiirte või hoopis rottidega. Trall laka peal kestis edasi ja tuli otsida muid, tõhusamaid vahendeid.

Liim ja mürk

Huvitav näriliste püüdmise vahend on nn hiireliim. See pigistatakse tuubist alusele ja pannakse liimise ala keskele sööt. Loomad jäävad sinna lihtsalt kinni. Liim on väga paks ja selle tuubist välja saamiseks on soovitatav enne soojendada. Alusena võib kasutada vana kingakarbi põhja või muud papist alust, selle saab siis hiljem koos surnud närilistega maha matta. Oluline on, et materjal oleks piisavalt tugev ja biolagunev. See meetod on muidugi üsna julm, aga pean ütlema, et töötab.

Mürk on ilmselt kõige tõhusam vahend. Seda on lihtne kasutada, kuid põhjustab loomakestele väga piinarikka surma. Pärast nädalat katsetamist lõksude ja liimiga otsustasime siiski selle vahendi kasutusele võtta. Mürki on müügil nii teradena kui tablettide ja kuubikutena. Meie kasutasime mõlemal kujul pakutavat. Teradena müügil olevat mürki puistasime munakarpidesse. Tabletid või tükid lohistati alguses minema, hiljem taipasime need nööriga kinnitada. See meetod andis tulemuse 3–4 päevaga. Lõksud jäid tühjaks ja mürgikogus ei olnud vähenenud.

Hiireliim on tõhus tõrjevahend. Foto: Shutterstock

Nüüd tegeleme ennetustööga. Selleks sobib ka eespool mainitud, ultraheliga töötav vahend. Ebameeldiva heli tõttu hiired uuesti tuppa ei kipu. Hoolitsema peab, et kõik avad ja muud sisenemisvõimalused oleks blokeeritud ning et kusagile poleks jäänud midagi, mis loomadele ahvatleva toiduna tundub. Seda tasub tähele panna ka aias, sest närilistele on talvel väga meeltmööda prügikonteinerid ja kompostikastid, kuhu sisse pääseb ja kus on toitu külluses.


Piinarikaste tapmisvahendite asemel kasutage looduslikke peletamisvõtteid

Eesti Loomakaitse Selts soovitab ka närilistesse humaanselt suhtuda.

Hea looduslik lõhnapeleti uruhiirte tõrjes on musta leedri lehed, elupuu värsked peenestatud oksad ning küüslauk, mis asetatakse käikudesse.

Eriti palju paha teevad uruhiired sibul- ja mugullilledele, hariliku püvilille sibulate lõhn aitab neid aga lillepeenrast eemal hoida. Sellepärast soovitatakse püvililli istutada teiste sibullillede lähedusse, piki tara ja köögiviljade vahele. Samas ei tohi unustada, et püvilill on ka inimesele mürgine. Eriti ettevaatlik tuleb tema kasvatamisel olla siis, kui aias liigub väikesi lapsi, kes võivad taimeosi kogemata suhu toppida või käsi mahlaga kokku määrida.

Aiasaaduste ja loodustarvete poodides on müügil vulkaanilisi kivimeid, mille lõhn peletab uruhiiri.
Hiired ei talu rassi ehk voolmerohu, naistenõgese, piparmündi ja leedripuu lõhna. Puistake kuivatatud ning peenestatud taimepuru hiirtega asustatud kohtadesse – sahvrisse, keldrisse ja mujale. Abi on ka ülesriputatud kimbukestest. Peletav efekt on suurem, kui valate värsked või kuivatatud kimbud üle keeva veega ja nõrutate enne ülesriputamist. Kimpe tuleks igal nädalal uuendada.

Näriliste vältimiseks otsige hoones üles kõik augud ja praod ning pange need kinni vastupidava materjaliga, näiteks betooniga vms. Aukude katmiseks võib kasutada ka tugevast keevitatud traadist võrku. Kontrollige suletud avausi järjekindlalt, olemaks kindel, et rotid ei ole neist läbi närinud.

Parandage lekkivad torud, et närilised ei pääseks ligi veele. Puud ja põõsad peaksid olema eemal ustest, akendest, rõdu- ja katuseäärtest ning teistest majja pääsemise võimalustest.

Koristage toidujäägid ning asetage toit klaasist, plastist või metallist anumatesse. Toidu võib asetada ka kõrgel olevatele riiulitele, kui sinna ei vii ühtegi rottidele ja hiirtele ronimiskõlblikku teed. Samuti tuleb jälgida, et prügi ei oleks hiirtele kättesaadav. Lemmikloomade toitu ööseks välja jätta ei tohiks. Rottidele meeldib väga ka seep, nii et laokile ei maksa jätta seebitükkegi.

Lindude toidumajad peaksid olema elumajast kaugel ning neist ei tohiks pudeneda seemneid. Seemned on närilistele ahvatlevad ning nad ronivad ka linnutoidumajja, kui nende takistamiseks ei ole puule või postile pandud metallvõrgust “kraed”.

Kodus ja aias võib kasutada ka ultrahelil põhinevaid näriliste peletamiseks mõeldud vahendeid, kuid need on tõhusad lühikese perioodi jooksul, kuna närilised harjuvad heliga. Hiiri ja rotte tuleks püüda lõksudega, mis ei surma ega vigasta neid, lõksujäänud loomad tuleks viia kodust vähemalt poole kilomeetri kaugusele. Vastasel korral on nad tagasi kiiremini, kui sa ise koju jõuad.

Võimaluse korral tuleks kinnipüütud rotid ja hiired viia piirkonda, kus pole palju närilisi, sest vastasel juhul võivad piirkonna põliselanikud uustulnukat rünnata ning ta tappa. Kui lõksu on jäänud poegi imetav emane rott või hiir, tuleks loom püütud kohta tagasi lasta, et tema pojad surnuks ei nälgiks. Nelja nädala pärast võib uuesti ema ja pojad kinni püüda ning kodust kaugele viia.

Selleks et hoida rotte ja hiiri teatud aiapiirkonnast eemale, on üks võimalus piirata see territoorium uriiniga – kas inimese, isase kassi või koera omaga.

Hiirte ja rottide majast eemale hoidmiseks töötab ka nipp, et panna neile toitu näiteks aianurka, mis on majast võimalikult kaugel. Kui nad saavad piisavalt süüa, on võimalik, et nad tuppa ei kipugi.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare