Doktor Päikese sõnul on inimeste arvates loomulik, et kõik see kehtib suurte koerte puhul, väikesed aga võivad pirtsutada ja iseloomu näidata. Jah, suured koerad hammustavad raksuga ja väga valusasti, aga ka väikese nähvitsa hambajäljed võivad piisavalt ebameeldivusi tekitada. Sestap on neid mõistlikum juba eos vältida ning omanikul koerale selgeks teha, kes on ikkagi peremees. Loomulikult nupukuse-, mitte jõuvõtteid kasutades.

Mõned elementaarsed käsklused, mis loomaarsti külastades abiks tulevad, võiks igale koerale, olgu suurele või väikesele, selgeks õpetada: „Istu!“, „Lama!“, „Küljeli!“, „Seisa!“. Koer võiks ilma nurina ja urinata lasta vaadata ka oma kõrvu ja hambaid ning ennast igalt poolt katsuda lubada. Kõige sellega peaks alustama juba kutsikana, siis pole täiskasvanud koerale enam üllatuseks, et ühel päeval keegi tema suure lontis kõrva üles tõstab ja sinna sisse vaadata üritab.

„Kutsikaga võiks kliinikut külastada ka niisama möödaminnes. Astute sisse, lähete kaalule, annate talle maiust. Arst astub ligi ja annab maiust. Nii jääb kliinik koerale meelde kohana, kust saab süüa. Ja süüa on ju alati hea!“ soovitab Kaie Päike.

Ka maal, kus kliinikuid pole ning arst koeri kodudes külastab, võiks umbes samalaadset maiusemängu katsetada. Ainult selle vahega, et koer, kes oma koduterritooriumi liialt kaitsma kipub, tuleks rihma otsa panna ja loomaarstiga söögikohtumisele viia oma õuest kaugemale. Ka vaktsineerimissüstid võiks arsti ohutuse huvides ja koera kaitsereaktsiooni käivitumise vältimiseks teha n-ö neutraalselt maa-alal.

Kassiga sõbrannale külla

Kassid on doktor Päikese sõnul aga veidi teistsugused ja isepäisemad loomad. Nende puhul sõltub palju geneetikast ja sellest, milline on olnud nende suhe ja kokkupuude inimestega esimesel elukuul.

Kui algus on olnud kartlik, võib inimesepelgus pesitseda ka selle kassi südames, kes pealtnäha igati sõbralik välja paistab. „Omanik annab kassile samuti turvatunde. Sestap võiks püüda ka pelglikke nurrmootoreid tasapisi sülle võtta ja silitada, nendega suhelda – et nad harjuks. Algus võib olla inimese jaoks pisut ebameeldiv, aga tulemus on seda väärt,“ julgustab Kaie Päike. Ning lisab, et kui piisavalt tahta, siis saab teha kõike.

Ühel tema patsientidest on perenaisega nii südamlik ja usaldav suhe, et kass reisib emandaga jalgrattakorvis nurisemata kaasa igale poole, ka külla linna teises servas elavale sõbrannale, kel endalgi kass kodus. Kohtuvad sõbrannad ja kohtuvad kassid. „Selline asi on muidugi erandlik, aga näitab siiski looma ja omaniku vahelist ülimat usaldust,“ selgitab doktor Päike.

Kui arstikabinet aga loomale tõesti väga ebameeldiva kohana tundub, võib kliinikust abi küsida. Koerte jaoks on seal saadaval looduslikke rahustavaid tablette, mis küll kõigile ei mõju, kuid paljudele on neist abi siiski. Kassidele peaks stressileevendust tooma pihustatav feromoonilahus.

Kuidas kass ohutult arsti juurde sõidutada

* Kunagi ei tohiks kass olla sõidu ajal autos lahtiselt.

* Hankige transpordipuur, mis avaneks küljelt ja pealt. Mida lihtsam on puuri avada, seda parem on kassi kliinikus läbi vaadata ilma teda puurist välja võtmata.

* Hoidke kodus puuriuks avatuna ning tekitage sinna mõnus pesa. Sinna võib panna mänguasju. Kass harjub puuri kui turvalise kohaga ja on vähem stressis.

* Mõned kassid kannatavad sõidu ajal iivelduse all. Neile ärge paar tundi enne kodust lahkumist süüa andke. Puuri võib panna kassi lõhnaga teki (hõõruge seda tema käpapadjandite ja näopiirkonna vastu). Pool tundi enne sõitu pihustage tekile feromooni (pritselahusena saadaval veterinaarapteekides). Loomad märgistavad feromoonidega oma territooriumi, muutes keskkonna tuttavaks.

* Kui kass ei lähe puuri, võtke ta õrnalt sülle ja pange sinna. Kui kass vastu tõrgub, mähkige ta teki sisse, millele on pritsitud feromooni.

* Kass võib sõidu ajal roojata või urineerida,. Võtke kaasa lisarätik, et kassil oleks ka kojusõidul kuiv pesa.

* Kinnitage transpordipuur turvavöö abil auto tagaistmele ja katke rätikuga. Mida rahulikum olete ja sujuvamalt sõidate, seda rahulikum on ka kass.

* Kliinikusse saabudes asetage puur toolile, avaus enda poole. Võõraste loomade nägemine tekitab lisastressi.

* Kui kodus on veel kasse, asetage taas kodus olles puur põrandale, kuid jätke uks kinni. Kui teised kassid jäävad rahulikuks, avage puuriuks ja laske kliinikus käinud kiisul endal välja tulla. Premeerige teda toidu ja mängimisega.

* Kui teised kassid käituvad murelikuna või isegi ärritunult, paigutage arstil käinud loom omaette teise tuppa. Olukord laheneb, kui kass on mõnda aega kodus tuttavate lõhnade keskel. Lõhnade segamiseks võib hõõruda kõiki kasse sama rätikuga.