18 V tööriistad on kõige suurema tootevalikuga. Enamasti leiab iga töömees sellest valikust sobiva. Mida võimsam tööriist, seda kauakestvam ja on tõenäolisem, et erinevaid töid tehes sellega midagi ei juhtu. Vastavalt võimsusele on ka muud detailid ja materjalid kvaliteetsemad, sest liiga võimas mootor nõrgas korpuses hakkaks mootorit kahjustama. Tekiks paratamatult väändumine, mis võib reduktoreid katki murda.

Seepärast tuleb silmas pidada, et tööriist valitaks ennekõike vastavalt töö iseloomule. Kui on tarvis ainult väikesi kruve puitu keerata või mööblit kokku panna, pole kindlasti vaja osta kõige võimsamat akutrelli. Võimsuse kasvuga suurenevad ka tööriista kaal ja hind, sest materjalid lähevad raskemaks. Lihtsamatel töödel on rasket akutrelli ka ebamugav käsitseda.

Lühiajaline masina ülekoormus kvaliteetse akutrelli puhul veel seadet ei kahjusta. Paar augukest võib ka nõrgema trelliga ära puurida, aga kindlasti ei tohiks seda teha pidevalt. Mida suurem on koormus, seda kuumemaks läheb mootor ning sellest tulenevalt võivad mootorid ja lülitid katki minna. Tavaliselt tekib piiritunnetus kogemuse põhjal, näiteks akutrelli häält kuulates. Kui masin ikka käes vinguma hakkab, ei maksaks seda rohkem sundida.

Vali uuemad akutüübid

Tööriista valikul on kindlasti üks oluline näitaja ka aku tüüp. Põhimõtteliselt eristatakse akudes kolme elementi: liitium-ioon, nikkelmetall-hüdriid ja nikkel-kaadmium. Liitium-ioon on tänapäevase aku põhielement, sellistel akudel on väga madal iseeneslik tühjenemine. Teised materjalid kipuvad juba ajalukku vajuma.

Vana akuga tööriista korral kipub tööprotsess algama akulaadimisega. Liitium-ioonakuga saab tööd jätkata sealt tasemelt, kuhu see eelmise töö lõpus jäi.

Vanadel akudel on nn mäluefekt. Kui akus olevat energiat lõpuni ära ei kasutata, vaid alustatakse laadimist poolikult tasemelt, jätab aku selle meelde kui nulltaseme. Järgmise korraga on aku mahtuvus juba vähenenud. Vanemat tüüpi akul peab energia täiesti lõpuni ära kasutama ja siis lõpuni täis laadima.

Muidugi võib mõelda, et vahetaks vana aku välja uue liitium-ioonaku vastu, aga kahjuks pole see võimalik, sest akude kinnitused on erinevad. Peale selle tuleb akusid erinevalt laadida ja liitium-ioonaku korral ei saa kasutada vana tüüpi laadijaid.

Akudel kohtame veel ühte näitajat – ampertunnid. See näitab, kui palju voolu akusse mahub. Kui tuua paralleel autoga, siis tähendab see, kui suur on auto bensiinipaak. Mida suurem on ampertundide number, seda kauem tuleb akut laadida ja seda rohkem sinna voolu sisse mahub.

Suurt jõudu pole vaja

Väga oluline ja sagedasti kasutatav näitaja on akutrellidel pöördemoment, mis sisuliselt võrdub kinnitusmomendiga. See tähendab teatud pöörete arvul teatud jõuga kinnitatud poldi kinnitusjõudu ehk millise maksimaalse jõuga on võimalik polti kõvasse materjali kinnitada.

Pöördemomendi puhul tuuakse eraldi välja “kõva” ja “pehme” materjali näitaja: “kõva” on metalli ja “pehme” puitu kinnitamine. Näitajat mõõdetakse njuutonmeetrites, mis näitab, kui suure jõuõlaga saab polt kinnitatud. Mida suuremaks lähevad numbrid, seda parem on see näitaja.

Muidugi tuleb kõike vaadata materjali ja töö tegemise kontekstis, mis otstarbeks tööriista kasutatakse. Kui rakendada liiga suurt jõudu, võib materjali lihtsalt katki keerata ja kinnitus ei hoia mitte midagi kinni. Näiteks tuleb üsna ettevaatlik olla kruvide laskmisel kipsseina, et materjali pealmist kihti katki ei teeks.

Pöördemomendi asendi ehk siis siduri astmetega saab mehaaniliselt natuke kinnituse seadistust reguleerida. Muidugi mitte väga täpselt, aga siiski.


AKUTRELL

  • Akutrelli esimesel käigul on 0–400 pööret minutis.
  • Käiku vahetades muudetakse ülekanded ära.
  • Mida väiksemad on augud, seda suuremate pööretega võid puurida. Ja vastupidi – mida suurem auk, seda väiksemaid pöördeid tuleb kasutada.