Loodusega silmitsi | Loomabeebidega kohtumine on ime
Loomalastega kohtumised on harvaesinevad ja õnnehetked, kui sel üllataval momendil suudetakse kaamerat kasutada.
Hobina pilte klõpsutav Mati tunnistab, et alljärgnevas loomabeebide galeriis on pilte, mille tegemise ajal ei olnud tal algteadmisi fotograafiast. Mullu, loomalaste liikumise kõrghooajal, kohtus ta nendega vaid silmast-silma, sest suve lõpus läks kaamera remonti.
"Kui taas suvi saarel võimust võtab, siis oleks tore küll leida veel mõni rebasepere. Nüüd oskaks neid paremini jäädvustada," lausub Mati. "Aga hea, et neid üldse näha sain!"
Metskitsetalle avastas ta täiesti juhuslikult. Mees hakkas tookord läbi kraavi metsa suunduma ja nägi äkki suuri süütuid silmi vastu vaatamas. "Talleke vist mõtles, et kitsemammi tuleb. Ta pea oli püsti. Tavaliselt nad suruvad end vastu maad ja püsivad liikumatult. Mul tuli kähku mõned klõpsud vajutad ja siis siva minekut teha. Silitada või nunnutama sinna jääda ei tohi, sest pärast ei pruugi neid nende emme enam omaks võtta. Ja ega metskitseemand oma lapsukesest kunagi kaugel ole!"
