Magamistoa remont: lugu sellest, kuidas pruunist koletisest väike kummut muutus uhkeldavaks kaunitariks

Kuna magamistoas olid ühe kapiga mul omad plaanid, siis jäi sinna nurka haigutama tühjus. Kohe algusest peale sügelesid käed selle järgi, et tahaks ise mingi kapi või kummuti üles tuunida. Olen ka taaskasutussõber ja seega eelistan ise midagi kusagilt hankida ning selle peaaegu endale meelepäraseks teha.

Oma lemmikkaltsukast Hulja Vikerkaarest leidsingi väikese kahe sahtliga kummuti. Kauplusesse oli äsja kaupa tulnud ja väike kummut ootas ära ostmist. Hind oli supertaskukohane ja pikemalt mõtlemata ostsin selle ära.

Kummut oli mõnusa spooniga ja ülevaatamisel andsin kohe hinnangu, et sellele on mõnus värvi peale tõmmata. Siiski ei läinud ma seda teed, et oleks värvi kohe spoonile kandnud, vaid lihvisin kergelt kapi üle. Olen nüüd märganud, et teatud spoonide värv hakkab kohe peale üle värvimist immitsema ja siis peab kurja vaeva nägema, et see korralikult ära katta. Ükskord mingi kapiga oligi see jama ja siis ma panin kahe värvikihi vahele kihi lakki, et kapp ei jääks kirju.

Kapilt eemaldasin jubedad nupud ja värvisin esialgu valgeks. Mehel lasin tikksaega alumisse serva lõigata ornamendi. Kuna valge tundus kohutavalt igav, siis katsetasin ka, et üleni kuldseks värvida, kuid see jäi liiast.

Lõppviimistluseks valisin kuldkollase tooni, mis sobib hästi tapeedi sees olevate lilledega. Peale seda, kui sahtlid said kaunistusliistud, maalisin külgedele, peale ja sahtliosale kuldse värviga taimeornamendid. Tundus, et kõik sai valmis, kuid ilma jalgadeta oli kummut nagu jalutu.

Taas tulid lagedale ühed vanad trepikäsipuu nikerdatud detailid, mis parajaks lõigatuna sobisid ideaalselt jalgadeks. Mees ütles, et kapp on naljakas. Jah on, kuid mulle ta hirmsasti meeldib.

---

Mari Riina Rist on Rakveres elav vabakutseline kunstnik, kes proovib erinevaid tehnikaid ning katsetab materjalidega. Tema tegemistega saad tutvuda Leekpea blogis.