Miks tekib kodus tulekahju? Neli peamist tuleõnnetuste tekkepõhjust
Päästeameti andmetel toimus Eestis eelmisel aastal 787 elamutulekahju. Eesti Kindlustusseltside Liidu kogutud andmed näitavad tuleõnnetuste osas mõningast langustendentsi: 2016. aastal vähenes elumajade tuleõnnetustest tingitud kindlustusjuhtumite arv varasemaga võrreldes 12%, kuid neid on siiski palju: keskmiselt 2,1 tulekahju päevas.
Analüüsides tulekahjude peamisi tekkepõhjuseid, on Gjensidige varakahjude kindlustuseksperdi Margo Kruusma hinnangul võimalik inimeste teadlikkust suurendada. “Võiksime ise osata erinevatele riskidele ja ohtudele suuremat tähelepanu pöörata, et tuleõnnetusi ära hoida ja teada, kuidas nende korral käituda,” selgitab Kruusma. Endise päästetöötaja ja tulekahjude menetlejana toob ta välja tuleõnnetuste neli peamist põhjust ning annab nõu, kuidas ja milliste vahenditega oma kodu võimalike ohtude eest kaitsta.
Üldiselt võib tulekahjupõhjused jagada kaheks – inimese põhjustatud või tehnilisest rikkest tingitud tulekahjud. Millele siis tähelepanu pöörata?
1. Lahtise tule kasutamine
Kõige enam tuleõnnetusi saab alguse lahtise tule hooletust ja valest kasutamisest. Tulekahju võib tekkida hooletust suitsetamisest toas või rõdul, laste mängimisest tulega, tuleohutuse eiramisest tuletöid tehes, järelevalveta jäetud küünlast, lõkkest, küttekoldest või grillimisel lendu läinud sädemest jms. “Lahtise tule puhul tuleb ohutuse tagamisele erilist tähelepanu pöörata: tuld ei tohi jätta järelevalveta, eriti kui kodus on väikesed lapsed või koduloomad,” ütleb Kruusma. Ta soovitab pere nooremate liikmete käeulatusest ära panna kõik vähegi tuleohtlikud esemed, tuletikud ja välgumihklid. Lõket tehes või grillides tuleks aga kindlasti arvestada ettenähtud ohutu kaugusega hoonetest ja kergesti süttivatest materjalidest.
2. Elektriseadmete vale kasutamine
Igal aastal juhtub tuleõnnetusi, mille põhjuseks on elektriseadmete vale kasutamine. Näiteks on tulnud ette olukordi, kus soojuspumba töö jätkamiseks on elektrikilpi automaatkaitse asemele elektrijuhiks paigaldatud metallpuur. Inimesed kipuvad ka üle koormama koduseid pistikupesi ja pikendusjuhtmeid, ühendades sinna lubamatult palju tarbijaid.
Samuti peaks tähelepanu pöörama rullpikendusjuhtmetele, mis võivad kuumeneda, kui neid kasutada trumlile kerituna. “Siin saavad inimesed ise palju ära teha, järgides elektriseadmete õiget kasutamist,” kommenteerib Kruusma. Ta lisab, et kodust lahkudes võiks vooluvõrgust eemaldada elektriseadmed, mille pidev töötamine ei ole vajalik. Näiteks soojapuhur võib järelevalveta jäädes kuumeneda või ootamatult kinni kiiluda, põhjustades tulekahju. Iseseisvalt töötavad seadmed, nt külmkapp ja veeboiler, tuleks hoida laitmatus tehnilises korras. Kindlasti peaks meeles pidama, et igal elektriseadmel on optimaalne kasutusiga, mille möödudes tuleks seade välja vahetada.
3. Ülekütmine
Kodu soetades tuleks kontrollida, kas majale on antud kasutusluba, ja veenduda, et kasutusel on ka projektile vastav kütteseade. “Selgitage välja maja küttekeha vanus ja kütteseadme võimsus, mille järgi saab arvutada, kui suure koormusega on lubatud kütta,” selgitab Kruusma.
Ülekütmine põhjustab talvel sageli tuleõnnetusi, kus ahju või kaminat köetakse järjest väga suure koguse puudega või kasutatakse küttekehale liiga tugeva kütteväärtusega kütet, näiteks puitbriketti. “Liiga suur kuumus ei ole kütteseadmele hea. Liigne soojus võib üle kanduda hoone põlevmaterjalist konstruktsioonidele ning panna korstnas tahma ja pigi põlema,” hoiatab Kruusma. Selle ennetamiseks tuleks kutsuda korstnapühkija, kes kontrollib ja hooldab kütteseadet soovitatavalt kord aastas.
Peale ülekütmise tuleb ette ka olukordi, kus põlevmaterjal, näiteks puud, on paigutatud kütteseadmele liiga lähedale ja tuld võtnud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tuha õigele hoiustamisele ja lasta sellel enne ämbrisse tõstmist piisavalt jahtuda. Tuhk tuleks kindlasti asetada kuumakindlasse kaanega anumasse ja viia majast ohutusse kaugusesse.
4. Iganenud elektrisüsteem