Millisest puust ehitada palkmaja?

Puidust on meie esivanemad juba aastatuhandeid endile eluasemeid valmistanud.

Nende aegade jooksul on tarkusi nii ehitamise kui ka ehitusmaterjalide osas põlvest põlve edasi antud.

Tänaseks on paljugi muutunud - tarkust ammutatakse koolidest, mis reeglina õpetavad kaasaegseid lahendusi ja vanad tarkused kipuvad unustusehõlma vajuma. Siiski on moodsate teadmiste taustal hea ja mõistlik ka vanu tarkusi meeles hoida.

Tõed, mida tuleks võimalusel palgi valikul jälgida:

• Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma suurte mädanenud oksteta, männi puhul võimalikult suure lülipuidu osakaaluga.

• Tähtis on ka aastarõngaste laius. Aastarõngas koosneb pehmemast kevadpuidust ja tugevamast sügispuidust.

• Suure ränipuidu osakaaluga puit ei sobi ehituspuiduks. Ränipuit on rabe, laguneb töödeldes tükkideks ja kuivades võib selline palk oma kuju muuta (kõmmelduda).

• Suure keerdkasvuga (keere üle 10 cm 1 m kohta) puid ei ole soovitav samuti palkehituses kasutada, kuna sellised palgid on kuivades „rahutud“ ja kipuvad väänduma.

• Ehituseks parima männi leiab kuivalt nõmmelt, kuuskedest on parimad aeglase kasvuga sooservadel kasvanud puud.

• Vana kombe kohaselt kardeti seina panna tulioksaga puud – see võis põhjustada tulekahju.

• Puu tuleks raiuda südatalvel, detsembrist-veebruarini, kui puu elutegevus on peatunud.

• Üldlevinud oli, et okaspuu raiuti noorel, lehtpuu vanal kuul.

Kuidas vältida sine teket, palki koorida ja kuivatada, sellest loe pikemalt Bioneer.ee-st.