Kõnealuse kinnisvara kaitseks kasutatakse kõige enam naabrivalvet (59%) ning suitsuandurit (58%). Kuigi suitsuandur on kohustuslik igas kodus, ka suvekodus, selgub uuringust, et viimastes neid siiski iga kord kasutata. „Inimesed ei viibi suvekodus tihti, küllap sellepärast ei peeta suitsuandurit seal vajalikuks,“ selgitas G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun.

Küll aga rõhutasid vastajad sellise lahenduse vajalikkust, kus suitsuandur on valvesüsteemiga ühendatud. „Sageli ei teata, et ka kõige lihtsamatel valvesüsteemidel on tavaliselt suitsuandur, mis tulekahju korral edastab signaali turvaettevõtte juhtimiskeskusesse,“ sõnas Õun.

Üks põhjus, miks maapiirkondades ei taheta turvateenust kasutada on arvamus, et turvaettevõtte patrull ei suuda piisavalt kiiresti reageerida.

„Valveseadmed annavad nii sissemurdmisest kui tulekahjust hetkega märku. See tagab ka turvapatrulli kiire reageerimise,“ rõhutas Õun. „Suvekodudes kiirvargusi üldiselt ei tehta, pigem tegutsevad vargad seal kauem. Halvemal juhul võetakse isegi kamin osadeks lahti. Selles vaates suudab ka poole tunniga saabuv turvapatrull suurema kahju ära hoida või lähiümbrusest võimalikud kahtlusalused kinni pidada.“

Peamiselt himustavad vargad tööriistu ja kodutehnikat, mida isegi maamajades leidub kuni 2000 euro väärtuses. Samuti kaasneb sissemurdmistega akende või uste lõhkumine.

Kõige enam on sissemurdmisega kokku puutunud Kirde-Eestis suvilat või maamaja omavad inimesed. Neist 32% tunnistas, et tema suvekoju on sissemurtud ja 53% ütles, et piirkonnas, kus tema suvekodu asub, on esinenud sissemurdmisi.

Need, kel on isiklik kogemus sissemurdmisega või kuulnud suvekodu piirkonnas vargustest, kasutavad ka suurema tõenäosusega turvateenust ja viivad väärtuslikumad asjad maakohast ära.

Turvafirma G4S tellitud uringus osales 300 Eesti elanikku vanuses 15-74, kellel on lisaks põhielukohale ka suvila või maamaja.