Nurka talu – koht, kus unistused täituvad
“See talu on minu väga pikaaegse unistuse täitumine. Nurka ei ole äriprojekt, vaid südame ja armastusega taastatud talukoht,” ütleb talu perenaine, VIP Reiside omanik Katrin Virkus-Sule.
Piirumi külas asuv Nurka talukompleks on suursugune ja uhke. Lisaks võimsale taluhäärberile on siin veel kuus kõrvalhoonet ja kõik need on nüüdseks saanud uue kuue ning rõõmsa ilme. Siin on kolm aita, suur maakivikelder, saun, renoveeritud on vana hobusetall, mis täidab praegu koolitus- ja külalistemaja funktsiooni ning kuur.
Katrin näitab fotosid, milline nägi see talukoht välja kuus aastat tagasi, kui ta selle ostis. Võsa üle pea, rohi rinnuni, tumeroheline unarusse jäetud maja ja pealtnäha vaid tuleroaks sobivad kõrvalhooned. Iga normaalne inimene oleks seda nähes kannapealt otsa ringi pööranud, mitte endale õnnetust kaela võtnud. Katrin seda ei teinud. Ehitusinseneri haridusega naine nägi ja mõistis, et kõik ei ole kadunud ning tõenäoliselt kujutas ta juba siis ette, milline võiks olla tema unistuste täitumise ja hingerahu leidmise koht.
Tegelikult oli eelmise omaniku teene ja tarkus katta hooned vettpidava eterniitkatusega põhjus, miks talukompleks oli siiski veel üsna hästi säilinud.
Näiteks aitadel on alles originaalseinad. Kõikvõimalikud lisad, sh tõrvapapp, millega kunagi olid hoonete seinad kaetud, katusealused ja lisaseinad lammutati.
Ehkki taastamine oli ränk töö, päästsid nii mõnegi hoone kokku kukkumisest eelmiste omanike pandud vettpidavad katused. Nüüdseks on hoonetel – peamajal, kahel aidal ja saunal – uued laastkatused. Kõige esimene üllatus on aga peamaja ja kõrvalhoone fassaadi värv.
“Kui ma välisfassaadi värve valisin ning lõpuks töömeestele värviproove näitasin, ütlesid nad, et sellist värvi nemad küll maja ei värvi,” naerab Katrin. Reisifirma omanikuna palju mööda maailma rännanud Katrin aga jäi endale kindlaks. “Olin äsja Kreekast naasnud ja ilmselt oli see värvivalik tingitud ka sellest,” ütleb ta. Maja ja kõrvalhoone saidki helekollast karva, seda tasakaalustavad valge ja sinisega värvitud aknaraamid, uksed ja nurgalauad.
Katrini sõnul algas talukompleksi renoveerimine saunast. Sellest on alles originaalseinad, kaks siseust ja osa aknaid, ühele aknale on sisse graveeritud aastaarv 1922. Täielikult on taastatud maakivivundament ja pandud uus laastkatus.
Sauna vundament võeti alusmüürini lahti ja ehitati praktiliselt uuesti. Saun on seest suur ja avar. Siin on suur eesruum, kus lisaks puhkenurgale ka kööginurk. Viilkatuse alune lagi on kaetud pilliroomattidega. Erilised on aga sauna köögikapi uksed, mis on tehtud vanast rehealuse väravast. Need on puhastatud ning selle käigus tulid välja meistri, vanaperemehe Peet Petersoni initsiaalid. Sauna ukse juures ajas nina välja humal, sitke taim on ka sel aastal käbisid pungil täis.
Unikaalne kelder
Sauna kõrval on unikaalne 1890. aastal ehitatud maakivikelder. See tuli vundamendini lahti võtta ja kivimüürid uuesti laduda, sest otsakivid olid ära vajunud. “Keldri juures sisisesid nastikud, ilmselt oli see neile aastaid koduks olnud,” ütles Katrin. Keldri eeskojas, mõlemal pool ust on orvad, milles kunagi hoiti puutünne soolaliha või -kalaga. Tegu on ristlööviga võlvkeldriga, mis ehitatud mitte pikkusesse, vaid avaneb hoopis laiupidi. Keldril on õhutusaken ja paksud topeltseinad ehk kahekordne kivimüür. Taastatud on otsaseina aknakaar. Topeltmüürid hoiavad keldris aasta ringi ühtlase temperatuuri. “Siia lakke on plaan lühter panna,” ütleb Katrin.
Taluõue keskel on lipuvarras ning ringikujuliselt laotud kivitee. Ringikujulist teeäärt kaunistavad roosipõõsad.
“Siin on suhteliselt märg ala ja kogu pinnase kaevasime välja ning täitsime, tegime drenaažid,” räägib Katrin. Õuel on paat, mille Katrin plaanib veel korda teha. Kuuri all korrastab meister vana hobusaani.
“Nõukaajal oli siin hobusetall ja sellest ajast on jäänud palju tööhobuste tarvikuid – loogad, rakmed, palgiveokelgud... Vanast vankrist plaanime teha grill-laua, mida saab vajadusel mööda õue vedada ja vastavalt tuule suunale keerata. Siin on ka palju vana kalapüügivarustust,” räägib Katrin.
Nurka talu aitadest tuli välja aga rohkesti vanavara, näiteks erikujulisi metallist anumaid ja kanistreid, mis viitavad, et ehk kunagi käis ka siit talust merd mööda piiritusevedu,” pakub Katrin.
Olgu see vana puitmaterjal, uksed, aknaraamid, voodipeatsid, tööriistad vms, siis kõigesse on Katrin suhtunud austuse ja taaskasutuse võtmes. Mitte midagi pole niisama lõkkesse visatud.
Vanad asjad on tänu Katrini ideedele saanud uue elu ja rakenduse. Näiteks vanad mõrravitsad ääristavad trepimademeid, vana kirstu jupp täidab uhkelt nagi rolli, seinal on endisaegsed suusad – nüüd valgustid, samuti on oma koha leidnud aerud, jne.
Tema sõnul tulevad siia tallu vanad asjad justkui iseenesest. Suures seminarisaalis on näiteks kaks pikka vana lauda, millest üks on Katrini vanavanaisa tehtud ja pärit emakodust Kasari jõe lähedalt. Kupliteks on aga vanad korvid, mis kõik pärit siitsamast talust.
“Osa leidsin aitadest, aga viimane – kaheksas – tuli välja kuuri alt,” nendib Katrin.
Külalistemaja voodipeatsid on samuti vana Eesti mööbel. Palju vana mööblit, kirste ja muud kraami on Katrin ostnud ka mujalt Eestist, kas laatadelt või vanakraamipoodidest. Katrin on käinud ka mööbli restaureerimise kursustel ning teab, kuidas vanale mööblitükile eluvaim sisse puhuda.
“Ma väärtustan väga meie enda Eesti ehedat ajalugu, mööblit ja vanu asju. Milleks tuua siia Euroopast pärit antiikmööblit?” ütleb Katrin. Ta on osanud vana ja uut kokku sobitada elegantselt ning kogu üldmulje on stiilne ja üllatav.
Peamaja vana väike sissepääs on saanud suureks ja avaraks akendega verandaks. Ainus originaal on läbi aegade kestnud graniidist trepp. Uksest sisse astudes avaneb külalistele hall, mille nurgas on valge kaminahi. Seina kaunistab kärtspunane tikitud Lihula tekk. Hallist pääseb romantiliselt valgesse ja pitsivahusesse magamistuppa. Uus ja vana on siingi käsikäes. Katrini vanaema kätetööna valminud tikitud, heegeldatud äärepitsiga käterätik ja padjapüür panevad i-le täpi. Et Katrini vanaema oli suur käsitöömeister, plaanib Nurka perenaine kunagi tema töödest näituse teha. Samuti tahab Katrin eksponeerida kogu siit talust leitud vanavara.
Värve ja romantikat
Köögiakendest avaneb vaade metsa poole. Kööginurga ja söögitoa vahel on Tulikivi pliit. Köögikapi uksed püüavad aga kohe pilku, need on tehtud justkui laastkorvid. See on perenaise idee, mis kuldsete kätega meistrite poolt teostatud sai. Kappide sees on LED-valgustid, et muidu üsna pime nurk veidi valgem oleks. Köögis leidub palju vana mööblit – kummutid, suur laud, toolid. Laes särab lühter, vanad fotod, lauanõud, tikitud köögirätik – kõik see loob idülli uue ja vana vahel.
Tavapärast palkseina näeb siin majas üsna vähe. Taluhäärberis olid säilinud vanad seinamaalingud ning need on originaalide järgi taastanud Tallinnast pärit kunstnikuhärra. Suur avar elutuba on kollakat värvi seintega. Vanast klaverist ei saanud enam asja ja sellest tehti diivanilaud. Nurgas asub suur kahhelahi, mis on originaal ja talletab soojust nii hästi, et alumine korrus seisab soe suisa paar päeva.
Elutoa ja parempoolsesse majatiiba jääva väikese magamistoa vahel seinas on aga aken! Akna otsustas Katrin teha just valgusevajaduse tõttu. Aknast paistab valgust ja päikest muidu üsna pimedasse elutuppa. Väike romantiline magamistuba on sinise-valge sisustuse ja voodipesuga, akna ees ripub pitskardin.
Elutoale järgneb magamistuba, milles annab tooni sinine. Sinine seinavärv, maalingud, helesiniseks värvitud vana mööbel. Vana tigudiivan ja tugitoolid on restaureeritud ning saanud sinisemustrilise kanga. Alumise korruse lõpetab aga päikeseküllane veranda. Teisel korrusel on kaks magamistuba, suur sviit koos vanni ja saunaga. See on ühtlasi talu kõige nooblim ja suurem tuba, kus annab tooni rokokoostiilis mööbel.
“Mina võin naisena ju unistada, aga naise kõrval peavad olema õiged mehed, kes unistused teoks teevad.”
Kunagi aastate eest paistis siit Nurka talu akendest aga meri ja mereäärsed rannakarjamaad olid loomi täis. Muuseas, mereni on Nurka talust ca 600 meetrit. Praegu algab maja tagant mets, mida on talgute korras ja sõprade abiga korrastatud. Supelranda siit otsida ei tasu, sest mereni viib lai pilliroomüür. Küll on siin Luitemaa looduskaitseala ja linnusõpradele peaks see kant tänu merelindude rohkusele eriti meeltmööda olema.
“Nüüd siis lisaks muttidele, vesirottidele, põtradele, kitsedele, rebastele ja jänestele ka sead, sest eilne hommik üllatas sellega, et metssead olid kõvasti muru üles sonkinud. Ilves on ka liikvel,” ütleb Katrin. Et perenaise üks hobisid on orienteerumine, on ta koos sõprade ja külalistega juba ammu ümbruskaudset loodust avastamas käinud. Meri, linnu- ja taimeriik ning matkarajad on märksõnad, mis annavad ilmselt tulevikus külalistele põhjust Nurka tallu tulla.
