Puugihaigused ohustavad ka koeri
Ka puugid on justkui kevadekuulutajad. Niipea kui ööpäeva keskmine temperatuur on jõudnud +5°, muutuvad nad aktiivseks ja ootavad kulu- või rohukõrtel passides oma ohvreid.
Puugid on kärmed tegutsejad ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge “haakida”, et siis ohvri nahal omale toitumiseks sobiv koht leida.
Nahale kinnitunud puugid on sageli väga väikesed ning neid on raske märgata. Need on puukide noorvormid – nümfid. Haigusi siirutavad aga nii täiskasvanud puugid kui nümfid, mistõttu on ülioluline nii väikesed nümfid kui täiskasvanud puugid kiiresti avastada ja ohutult eemaldada. Mitte kunagi ei tohi seda teha aga palja käega! Kasutage parem spetsiaalset puugieemalduskonksu. Eemaldades ei tohi puuki pigistada ega teda enne välja tõmbamist ka millegagi töödelda: õlist, alkoholist vms ei ole kasu.
Kõik juba teavad, et puugid kannavad edasi haigusi. Inimestele on ohtlikud puukentsefaliit ja puukoborrelioos ning nendest haigustest on palju räägitud ja kirjutatud.
Ohtlike tõbede tunnused
Paraku ei pääse puukide poolt siirutatavatest haigustest ka lemmikloomad. Eriti ohustatud on koerad ning meie regioonis on levinumad puukidelt koertele edasi antud haigused borrelioos, babesioos, erlihhioos ja anaplasmoos.
Borrelioos e Lyme’i haigus on bakteriaalne nakkus, mida põhjustab Borrelia burgdorferi. Puugid kannavad seda haigustekitajat oma organismis ning koer nakatub, kui puuk koera verest toitub. Haigustunnusteks on enamasti palavikuhood ja vahelduv longe. Kuid need nähud ilmnevad sageli alles mitu kuud pärast nakatumist. Lonkamine võib küll paari päeva pärast kaduda, kuid ilmneb siis mõne aja pärast uuesti.
Lonkamine ongi koertel peamiseks borrelioosi tunnuseks ning see justkui tekib ja kaob ning n-ö kolib ühest liigesest teise. Borrelioosi nakatunud koera liigesed on valulikud ja turses. Koer võib olla loid ja õnnetu olemisega ning tema söögiisu on kadunud.
Babesioos e piroplasmoos on hemolüütilise aneemiaga kulgev raske haigus. Puugi toitumisel satuvad haigustekitajad koera organismi, kus need kinnituvad vere punalibledele.
Haigustunnusteks on palavik, nõrkus, isutus ja kaalu kadu. Koer muutub aneemiliseks, tema põrn suureneb, sageli jääb loom ka kollatõppe. Haiguse arenedes muutuvad haigustunnused raskemaks.
Sageli kaasneb babesioosiga samuti puukide poolt siirutatav Ehrlichia canis’e nakkus. Koerte erlihhioos kulgeb mitmes staadiumis. Ägedas faasis tekib koertel palavik, söögiisu väheneb, kehakaal langeb ning tekivad probleemid silmades ja ninas. Äge faas võib ilma ravita paari nädalaga iseenesest laheneda, kuid ägeda faasi järgselt kujuneb välja alaäge faas.
Haigustunnused siis puuduvad, kuid alaäge faas võib kesta kuid ja isegi aastaid. Tugeva immuunsusega loomad võivad sel ajal haigusest võitu saada. Nõrgematel loomadel võib aga välja kujuneda n-ö krooniline faas: haigestunud koeral on depressioon, palavik ja kaalu langus, nad on kahvatud ning kõhupiirkond võib muutuda tundlikuks.
Anaplasmoos pole küll nii raske haigus kui erlihhioos, kuid on sarnaste kliiniliste tunnustega. Pärast nakatumist (haigustekitaja on A. Phagocytophilum) ilmnevad sellised haigustunnused: palavik (üle 39 °C), anoreksia, depressioon, kõhulahtisus, letargia ja põrna suurenemine. Mõnel loomal võib esineda ka longet või närvinähtusid, kuid need võivad tekkida ka anaplasmoosiga sageli kaasneva Borrelia burgdorferi nakkuse tõttu. Nagu teistegi eelnevalt kirjeldatud haiguste puhul on ka anaplasmoosi haigustunnused mittespetsiifilised.
Puukentsefaliiti, mis on inimestel üks ohtlikumaid haigusi, võib esineda ka koertel, kuid väga harva. Koerad võivad olla küll seropositiivsed, kuid kliiniliselt väljendunud entsefaliiti neil peaaegu ei esinegi.
Puugid levitavad haigusi ka kassidele, kuid meie regioonis esineb neid haigusi kassidel harvem kui koertel, ka ei põhjusta nakkus kassidel nii raskeid terviseprobleeme. Näiteks borrelioosi puhul esineb kassidel enamasti vaid kerget longet, mis allub hästi ravile. Kasside babesioos on raskem haigus, nakatunud kassil tekib isutus, kehakaal hakkab langema ning kassid muutuvad aneemiliseks. Vahel võib tekkida ka kollatõbi, kassid võivad oksendada ning neil on probleeme hingamisteedega. Erlihhioosi ja anaplasmoosi aga kassidel Euroopas peaaegu ei esine.
Lihtsam vältida kui ravida
Lemmikloomade tervis on nende omanike kätes. Tasub olla väga tähelepanelik ja lemmiku terviseprobleemide puhul alati nõu pidada oma loomaarstiga. Õigeaegne diagnoos on eduka ravi aluseks.
Kuna puukide siirutatavaid haigusi on väga raske diagnoosida ja seetõttu ka keeruline ravida, on koertele vaja teha puugitõrjet.
Bayer Health Care on just koerte kaitseks loonud Advantix (toimeained: imidaklopriid, permetriin) täpilahuse, mida kasutatakse puuginakkuse tõrjeks ja profülaktikaks. Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahusega ravitud koertel ei saa puugid verest toituda ega seetõttu ka haigusi siirutada.
Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahuse toime väljendub kahel viisil: see kas hoiab puugid üldse loomast eemal või kui puuk siiski koera peale tuleb, on tal seal väga ebamugav ja ta ei saa koera nahale kinnituda. Puuk võib küll proovida mõne minuti jooksul koera karvastikul ja nahal püsida, kuid see ei õnnestu ja ta kukub maha. Sellest lühikesest kontaktist aga toimeks juba piisab – puuk saab oma doosi kätte ja sureb pärast koera pealt maha kukkumist.
Tänu oma toimele vähendab Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahuse kasutamine oluliselt puukide poolt siirutatavatesse haigustesse nakatumise riski koertel. Lisaks hävitab Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahus efektiivselt ka kirbud ja peletab eemale sääsed. Lisaks on täpilahust on väga lihtne ja mugav manustada – koera kehakaalule vastava suurusega pipeti sisu pigistatakse koera nahale. Täpsemad juhised on kirjas pakendi infolehel.
