Saagem tuttavaks – kuukummardaja Katrin Haiba

 (2)
Foto: Anni Õnneleid

Sarmikas Katrin Haiba on astroloog tänu kellele on Maakodu ajakirjas uus rubriik, millest teil, armsad lugejad, on võimalik saada teavet selle kohta, kuidas taevas kuldsena kumav kuu meie igapäevaelu mõjutab.

Katrin, oled Maakodu ajakirjale tegemas Kuukummardaja kalendri nimelist uut rubriiki ning selle juures oleval pildil oled shamaanitrummiga mere ääres. Kui keegi tahab teada, millega tegeled või mis on su amet, siis kuidas vastad?

See on minu jaoks veidi keeruline küsimus, tihti vastan naeratades: “Hunt Kriimsilmal on üheksa ametit”. Olen juba 2001. aastast vabakutseline, leiba teenin üsna mitut moodi: kirjutan, tõlgin, annan nõu öko-sisekujunduse ja materjalide alal ning annan astroloogilisi konsultatsioone, teen tervendavaid šamaanirännakuid ja seiklusritriite. Viimasel ajal olen julgemaks muutunud oma nn “alternatiivsematest” tegevusaladest avalikumalt rääkides – ütlen nüüd vahel ametialasele küsimusele vastates: “Olen poole kohaga nõid.”

Millal avastasid astroloogiamaalima või mis põhjustas sügavamalt huvi selle maalima vastu? Mida pidid selleks tegema?

Astroloogia ja kogu selle sise- ja väliskosmose teemade vastu tundsin huvi juba lapsepõlves – öösel voodis mõtisklesin tihti, et mis on lõpmatu tähistaeva taga, kes me siin Maa peal oleme ja kuhu me rändame pärast surma. Eriti inspireerivalt mõjus keskkooli aastatel kuuldud Igor Mangi loeng.

Katrin Haiba. Foto: Anni Õnneleid

Sügavamaks muutus huvi aastal 2006.aastal, kui enda elus tekkis keeruline muutuste periood. Kohtusin tookord New Yorgis elades toreda naissoost astroloogi Rebecca Gordoniga (kuulsa Susan Milleri õpilane). Sünnikaardi konsultatsioon temaga aitas mul teadvustada oma mõtte ja tundemaailma mustreid ning seada selgemaid-julgemaid sihte elumere tormides. Minust saigi Rebecca õpilane.

Aastate jooksul olen õppinud ka paljude teiste teadmameeste ja -naiste juures, ning täiendan end jooksvalt siiani, kuna universumi müsteeriumid on nii põnevad ja avastused ei saa kunagi otsa.

Kuidas reageerisid kodused sinu valitud teele - ema-isa, kaasa…?

Mu vanemad on mõlemad omamoodi “kosmonautika” huvilised – isa hariduselt füüsik ja ema keemik. Mäletan, kuidas isaga hilisõhtutel universumi ja elu ja surma müsteeriumi teemadel vestlesime, olin siis umbes 4-5 aastane. Mulle meeldis, et isa ei andnud mulle liiga lihtsaid ja üheseid vastuseid, vaid avardas ruumi mu enda teadvuse avastusretkele, jättes mõned küsimused lihtsalt küsimusteks.

Emaga vaatasime tihti maal augustiöödel lendavaid tähti, otsisime Suurt Vankrit ja Põhjanaela. Kui mu huvid universumi esoteerilisemate käsitluste poole hakkasid kalduma, olid nad mõlemad väga tolerantsed...No, vahel ikka muigasid, et ma olen üsna “UFO”, aga ei keelanud ega halvustanud ühtki mu valikut.

Katrin Haiba. Foto: Anni Õnneleid

Abikaasaga kohtusin ülikoolis eksistentsiaalse filosoofia loengus – sise- ja välismaailma mustrite uurimise teema meid kokku tõigi. Ta aitab mul vaimseid sündmusi korraldada, lööb mõnikord mu lõkkeõhtutel trummi, rõõmustab mu kordaminekute ja uute “ahaa” momentide üle. Nii et mul on selles osas kõik hästi!

Millal avastasid enda jaoks Kuu?

Kuu on mind juba ammu lummanud – mäletan teismelisena täiskuu öödel mereäärseid jalutuskäike kus tärkav tundemaailm eriti lennukad tiivad sai. Kuu faaside järgi aia- ja põllutööde tegemisest lugesin keskkooli ajal, Eesti pärimuslugudest ja luulest. Hiljem, kui mul oma maja ja aiake tekkis, proovisin noorkuu ajal istutamist ning vanakuu ajal koristamist ja rohimist. Kuufaase järgides sujusid igapäevatööd ladusamalt ja omandasid sügavama tähenduse, viies mind kontakti looduse tsüklitega.

Mida põnevat oled kuufaase ja elu jälgides enda jaoks avastanud?

Kui avastasin, et olen kahaneva kuu ajal sündinud, aitas see mul end paremini mõista ja aktsepteerida – vanakuu energia jookseb loomulikult sissepoole, ja samamoodi kipun ma ise ka välise ambitsioonikuse asemel pigem sisemaailma salakambreisse sukelduma.

Kuna see suund on üsna vastupidine tänapäeva eduühiskonna peavoolule, tundsin end mõnikord üsna ebamugavalt ja isegi kadestasin karjääriredelil aina üles rühkivaid maailmavallutaja-tüüpe.

Katrin Haiba. Foto: Anni Õnneleid

Oma vanakuu-natuuri sünnikaardis nähes aga leppisin endaga ja olen praeguseks oma elutee vooluga väga rahul.

Teen kaduneljapäevadel oma aias lõket, kus põletan tänutundega ära kõik, mis “oma aja ära elanud”. Ajapikku said neist lõkkeõhtutest omamoodi tseremooniad kus ka sõbrad-tuttavad oma vanu asju ja nendega seostuvaid mõtteid-tundeid tule abiga vabastada said.

Kui kaduneljapäeval mõnusalt platsi puhtaks teen, tuleb järgneva noorkuuga ellu põnevaid uusi seemneid.

Maakodu Kuukummardaja rubriigi pakkumine jõudis minuni just sellisel toredal loovusest pakataval Lõvi märgi noorkuul, paar päeva pärast me kaduneljapäevast tuld. Olin väga rõõmus, et selline looduse tsükleid järgima kutsuv idee sai alguse täpselt õiges kuufaasis.

Loodan, et minu rubriik inspireerib ka lugejaid kuufaase ja teisigi looduse liikumisi rohkem märkama ja oma elus loodusjõududega sujuvat koostööd tegema.

Katrin Haiba. Foto: Anni Õnneleid
Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare